Triinu Blogi

 Hei Sellel aastal olid napilt-napilt mustad jõulud, aga sellegipoolest õnnistas ilmataat meid lumega! Maa on valge juba paar ilusat nädalat ning temperatuuridki vastavad, et see nii jääks mõneks ajaks. See kõik on tore, aga.... ma olen räiiiige külmavares!!!!  Või noh.. Mul on autos ALATI palav ja õues ALATI külm. Ükskord läks terve suvi niimoodi mööda, et ma ei pannud kordagi lühikesi pükse jalga, vaid käisin terve suve teksadega, sest ma lihtsalt kartsin, et mul hakkab raudselt külm.  Seega on mul talvisel ajal veel 2x raskem välja mõelda, et mida nüüd selga peaks panema, sest ma olen kindel, et see mis ma välja valin, ei ole nagunii piisav.  Aga ärge mõistke mind valesti - talv ise on superäge ja tegelikult need neli aastaaega siin on imetlusväärsed.  Aga lihtsalt NII KEERULINE ON RIIDEID VALIDA, kui sa oled selline imelik külmavares nagu mina!  Käsi püsti, kes seda feelib :D  Kallid-paid, T.

Hei,   2020.aasta  suvel üritasin ma välja mõelda, et mis tööd ma sügisest teha võiks. Võinoh mis suvel, ma olin juba peaaegu aasta aega üritanud selgusele jõuda, et mida ma teha tahaksin.  Kas õppida? Kas õppida ja töötada? Kus töötada? Kelleks ma saada tahan?   See viimane küsimus on mind juba väga pikalt kummitanud... kelleks ma tahan saada...? Päris ausalt? Ma ei tea! Kõige keerulisem selle juures ongi see, et mul on nii palju mõtteid, mida ma tahaksin teha, mida õppida ja kellena ma näen ennast tulevikus töötamas. Ühte nendest valida ma lihtsalt hetkel ei oska ja ei suuda.  Õnneks mingid muutused siiski toimunud on ja osad valikud olen ma suutnud enda jaoks kõrvale lükata.  Sügis hakkas aga aina lähemale jõudma.  CV keskus oli läbi kammitud ja midagi sobivat justkui ei leidnud. Paljud kohad, mis nagu vastaksid minu otsingutele, nõudsid mitme aastast töökogemust või bakalaureuse-magistrikraadi, mida mul tol hetkel kuskilt võtta ei olnud. Mõtlesin ...

Hei Kuna kogu 2020.aasta oli täis igasugu ootamatusi, siis ei erinenud ka jõulud. Meie algne plaan nägi välja selliselt, et 24ndal oleme minu ema juures, 25ndal oleme Taneli vanavanemate juures ja minu isa juures ning 26ndal pidime Taneli vanemate juurde minema. Tegelikkus oli aga loomulikult teine. 24nda hommikul sõitsime linna, et Taneli vanaemale häid pühi soovida. Kell oli kuskil 11-12 paiku, kui linna läksime. Hugo oli autos mega väsinud ja tundus, et jääb kohe magama. Paigutasime selle öösel üleval olemise arvele.  Taneli vanaemaga kohtusime õues, tema maja ees. Hugo oli selline lodev ja tahtis süles olla. Pikalt me ei vestlenudki ja sättisime taas kodu poole.  Hugo jäi autos magama. Korra mõtlesime juba, et peame vist mingi tiiru tegema, et ta oma une täis magada saaks, kuna ta aga ärkas mitu korda üles ja jäi uuesti magama, siis otsustasime ikkagi kiirelt koju tulla. Ma olin veendunud, et tuppa jõudes ei ole enam mingist unest juttugi, aga Hugo läks vabatahtlikult, ilm...

 Tihti olen mõelnud, et ma tahaksin olla nt youtuber, kuna mulle meeldib videoid monteerida ja nendega katsetada. Asju, mida filmida samas nagu oleks ka. Hetkel olen teinud selliseid reisi- ja ürituste videoid ning need üles postitanud. Siis hakkan jälle mõtlema, et ah mis nüüd mina ja kes see ikka minu videoid vaataks ja mida ma üldse filmiksin. Siis mõtlesin, et lahe oleks blogi pidada, kuna siis saan üles dokumenteerida igasugu toredaid seiku elust ja hiljem neid seeläbi meenutada.  See nagu  alguses läks siin ilusti, aga siis hakkan jälle mõtlema, et ah mis nüüd mina ja kes see ikka neid peale minu enda ja mu mehe loeks. No küllap loeks, aga saate aru küll eks. Mida ma aga olen täheldanud on see, et ma filmin igapäevaselt igasugu toredaid klipikesi, seiku, juhtumisi. Kuhugi need videoid ei lähe, jäävad lihtsalt mulle endale vaatamiseks. Sama on kirjutamisega. Ma panen telefoni notes'itesse kirja igasugu ütlemisi, juhtumisi ja neid on sinna ikka juba üksjagu kogunenud....

Hei, Hakkasin hugot rinnast võõrutama 29.aprill (pea 11-kuusena). Muidu ma võibolla oleksin isegi veel jätkanud, aga mul tekkisid tervisemured, mistõttu ainsaks lahenduseks oligi rinnaga toitmise lõpetamine. See ei toimunud päris paugupealt ja ma ei keskendunud vaid oma soovile. Olin valmis enda tervise natuke tahaplaanile seadma, kui oleksin näinud, et lapsel on halb. Ma jälgisin teda ja tema käitumist ja puhtalt selle järgi toimetasin. Sain aru, et aeg on õige ja mõtlesin proovida. Mõtlesin, et kui ei õnnestu, siis ootan ja proovin ükshetk uuesti. Kuidas see siis käis? Enne seda, kui ma täielikult lõpetasin, oli nii kaks nädalat sellist aega, kus ma ei andnud kellapeale lapsele tissi, vaid ainult siis, kui ta ise küsis. (Pluusist sikutades märku andis) Enamasti tahtis ta seda magama jäämiseks, väga harva niisama “snäkiks”. Magama jäi ta ka pigem ruttu, niiet otsest suurt söömingut ei toimunudki. Sealt ka see mõte tekkis. Nii ma siis tegingi. Ta sai ainult siis rinda, kui küsis ja m...

Hei, Kui meil Hugo sündis, tuli koheselt mitmelt poolt küsimus “Kas te ikka lutti ka annate?” Me Taneliga leppisime omavahel kokku, et teeme seda vaid juhul, kui muud võimalust ei ole, seega vastasime üha uuesti ja uuesti sellele küsimusele “Ei anna” ja enamasti olid siis näod pigem üllatunud. Tavaks on see, et kui laps sünnib, tuleb iga kuu perearsti juures teda mõõtmas ja kaalumas käia. Lisaks lasta ära teha vajalikud vaktsiinisüstid. Kui tibu perearstilt oma esimese süsti sai, oli ta ikka päris pisike ja kui see suts ära tehti, hakkas ta ehmatusest loomulikult nutma. Ma keerasin ta näoga enda poole sülle ja kussutasin, kui pereõde järsku üllatunult küsib “Kas te lutti ei annagi? See rahustaks ta ju kohe maha”. Perearst on meil niinii tore, sõbralik ja asjalik, kuid õde avaldab tihti oma arvamust seal, kus vaja pole. Õõhhhh... oi kuidas mind ajab närvi ükskõik kelle poolt igasugune “mina tean paremini, mida sa oma lapsele andma pead” suhtumine. Hoidsin end vaos ja vasta...