Hei,
Hakkasin hugot rinnast võõrutama 29.aprill (pea 11-kuusena).
Muidu ma võibolla oleksin isegi veel jätkanud, aga mul tekkisid tervisemured, mistõttu ainsaks lahenduseks oligi rinnaga toitmise lõpetamine.
See ei toimunud päris paugupealt ja ma ei keskendunud vaid oma soovile. Olin valmis enda tervise natuke tahaplaanile seadma, kui oleksin näinud, et lapsel on halb.
Ma jälgisin teda ja tema käitumist ja puhtalt selle järgi toimetasin. Sain aru, et aeg on õige ja mõtlesin proovida. Mõtlesin, et kui ei õnnestu, siis ootan ja proovin ükshetk uuesti.
Kuidas see siis käis?
Enne seda, kui ma täielikult lõpetasin, oli nii kaks nädalat sellist aega, kus ma ei andnud kellapeale lapsele tissi, vaid ainult siis, kui ta ise küsis. (Pluusist sikutades märku andis)
Enamasti tahtis ta seda magama jäämiseks, väga harva niisama “snäkiks”.
Magama jäi ta ka pigem ruttu, niiet otsest suurt söömingut ei toimunudki. Sealt ka see mõte tekkis.
Nii ma siis tegingi. Ta sai ainult siis rinda, kui küsis ja mina seda talle peale ei pressinud.
Ja teate... Ta lõpuks enam ei küsinudki. Talle meenus see siis, kui oli uni peal, aga kui ma ei andnud pluusi sikutamise peale, vaid võtsin niisama sülle, siis ka see oli tema jaoks okei. Ta oli lihtsalt harjunud tissi otsas magama jääma, aga see ei olnud tegelikult vajalik.
Kui ma nägin, et saab ka ilma, siis esimesed 3-4 õhtut pani Tanel last kas siis kussutades või unejuttu lugedes magama.
Lugesime, et siis ei seosta laps rinda enam unega, vaid tekivad uued seosed asjade vahel.
Ka see töötas. Lõpuks läks Tanelil vist mingi 10min ja laps magas.
Ja magas veel nii hästi, et täispikad ööd, ilma ärkamisteta.
(Seda niikauaks, kuni tulid uued hambad jne, aga juhhuuuu)
Tihti tahtis ta öö/lõunaunne jääda niisama süles olles. Isegi kussutada polnud vaja, lihtsalt näiteks pikutasid diivanil, laps süles ja ta uinus. Tal oli/on sellist lähedust ja turvatunnet vaja.
Mul on enne lapse esimest sùnnipäeva rinnavaba laps ja teate... Paljud ütlevad, et no kuidas siis nii vara jne.
Ämmaemand ütles mulle, et emal on vaja rinnaga toita kuni 6kuud, et vältida rinnavähi teket ja lapsele piisab täiesti 10st kuust.
Kauem andmine on ka okei, aga mina tunnen, et tegin õige otsuse.
Alguses kartsin, et kaotan selle “läheduse” mis meil enne oli, aga praegu ma ei teeks midagi teisiti. Hugo tuleb nii tihti mind lihtsalt kallistama, sama ka Taneli puhul, pluss vajub vahest süles magama, niiet ma ei tunne, et ma kuidagi tema lähedusest ilma oleksin jäänud.
Teisalt ma ei tunne ka, et oleksin lapsele ülekohut teinud, sest ma lähtusin suuresti sellest, mida tema soovis.
Rinnaga toitmise lõpetamine andis mulle ka rohkem teatavat vabadust, sest lõpupoole ma ise juba tundsin, et see on muutunud kuidagi pigem kohustuseks.
Me oleme mõlemad lapsega rahul ja see ongi peamine!
Lisaks... ma olen endale alati väiksemaid rindu tahtnud ja peale imetamise lõppu see juhtus haha, hallllelluuja!
Kallid-paid,
T.
Hakkasin hugot rinnast võõrutama 29.aprill (pea 11-kuusena).
Muidu ma võibolla oleksin isegi veel jätkanud, aga mul tekkisid tervisemured, mistõttu ainsaks lahenduseks oligi rinnaga toitmise lõpetamine.
See ei toimunud päris paugupealt ja ma ei keskendunud vaid oma soovile. Olin valmis enda tervise natuke tahaplaanile seadma, kui oleksin näinud, et lapsel on halb.
Ma jälgisin teda ja tema käitumist ja puhtalt selle järgi toimetasin. Sain aru, et aeg on õige ja mõtlesin proovida. Mõtlesin, et kui ei õnnestu, siis ootan ja proovin ükshetk uuesti.
Kuidas see siis käis?
Enne seda, kui ma täielikult lõpetasin, oli nii kaks nädalat sellist aega, kus ma ei andnud kellapeale lapsele tissi, vaid ainult siis, kui ta ise küsis. (Pluusist sikutades märku andis)
Enamasti tahtis ta seda magama jäämiseks, väga harva niisama “snäkiks”.
Magama jäi ta ka pigem ruttu, niiet otsest suurt söömingut ei toimunudki. Sealt ka see mõte tekkis.
Nii ma siis tegingi. Ta sai ainult siis rinda, kui küsis ja mina seda talle peale ei pressinud.
Ja teate... Ta lõpuks enam ei küsinudki. Talle meenus see siis, kui oli uni peal, aga kui ma ei andnud pluusi sikutamise peale, vaid võtsin niisama sülle, siis ka see oli tema jaoks okei. Ta oli lihtsalt harjunud tissi otsas magama jääma, aga see ei olnud tegelikult vajalik.
Kui ma nägin, et saab ka ilma, siis esimesed 3-4 õhtut pani Tanel last kas siis kussutades või unejuttu lugedes magama.
Lugesime, et siis ei seosta laps rinda enam unega, vaid tekivad uued seosed asjade vahel.
Ka see töötas. Lõpuks läks Tanelil vist mingi 10min ja laps magas.
Ja magas veel nii hästi, et täispikad ööd, ilma ärkamisteta.
(Seda niikauaks, kuni tulid uued hambad jne, aga juhhuuuu)
Tihti tahtis ta öö/lõunaunne jääda niisama süles olles. Isegi kussutada polnud vaja, lihtsalt näiteks pikutasid diivanil, laps süles ja ta uinus. Tal oli/on sellist lähedust ja turvatunnet vaja.
Mul on enne lapse esimest sùnnipäeva rinnavaba laps ja teate... Paljud ütlevad, et no kuidas siis nii vara jne.
Ämmaemand ütles mulle, et emal on vaja rinnaga toita kuni 6kuud, et vältida rinnavähi teket ja lapsele piisab täiesti 10st kuust.
Kauem andmine on ka okei, aga mina tunnen, et tegin õige otsuse.
Alguses kartsin, et kaotan selle “läheduse” mis meil enne oli, aga praegu ma ei teeks midagi teisiti. Hugo tuleb nii tihti mind lihtsalt kallistama, sama ka Taneli puhul, pluss vajub vahest süles magama, niiet ma ei tunne, et ma kuidagi tema lähedusest ilma oleksin jäänud.
Teisalt ma ei tunne ka, et oleksin lapsele ülekohut teinud, sest ma lähtusin suuresti sellest, mida tema soovis.
Rinnaga toitmise lõpetamine andis mulle ka rohkem teatavat vabadust, sest lõpupoole ma ise juba tundsin, et see on muutunud kuidagi pigem kohustuseks.
Me oleme mõlemad lapsega rahul ja see ongi peamine!
Lisaks... ma olen endale alati väiksemaid rindu tahtnud ja peale imetamise lõppu see juhtus haha, hallllelluuja!
Kallid-paid,
T.
Comments
Post a Comment