Nädalavahetus

 Hei,

 

Tanel ütles mulle juba eelmisel nädalal, et ta plaanib laupäeval (23.jaanuar), minna Elvasse poistega talvedrifti vaatama ja võtab Hugo ka kaasa.

Mul ei olnud loomulikult selle vastu mitte midagi, kuna laps saab õues olla, autosi vaadata ja onudega möllata. 

Mina - nagu kanaemale kohane - tegin juba varakult ettevalmistusi. Mõtlesin, et mida kaasa pakkida, mida neile lõunasöögiks teha jms.

Reedel tegelesin juba korralikult pakkimisega. Panin Hugole igaksjuhuks vahetusriideid, sokke, jope jms kaasa, sest kunagi ei tea mida millal vaja võib minna ja parem olgu kaasas, kui et läheb vaja ja siis just ei ole. 

Panin neile hulganisti snäkke kaasa - õuna, kaks batoonikest, pähkleid, porgandeid ja lillkapsast.

Laupäeva hommikul küpsetasin soojasi võileibu ja tegin neile tortillasi lõunasöögiks kaasa.

Nemad põrutasid kuskil 9st minema ja mina jäin üksi koju. 

Alguses mõtlesin küll, et ma ei tea kohe mida ma selle vaba ajaga siis peale hakkan.
Kuskil 9:40 läksin tagasi magama. Ärkasin kuskil 11:15 räige peavaluga. Ma ei teagi, kas see oli sellest lisa unest või millest, aga selline peavalu ja pearinglus kestis miskipärast kuni õhtuni välja. 

Siis käisin pesus, vaatasin veidi sarja. Ega ma kuigi kaua rahulikult istuda ei saanud, kuna peas käis mõte "puhasta jänese puur, tee nõudekas tühjaks, pane pesu pesema, pane uued nõud masinasse, vii prügi välja, pane pesud kappi" jne...... 

Ja oi kui palju ma proovisin neid mõtteid eemale lükata, ma ikkagi avastasin ennast pidevalt püsti seistes ja midagi toimetamas. Ei tea, ei oska rahulikult olla :D 

Õhtul pidime mu õe juurde külla minema ja see veel omakorda ajendas sarja kogu aeg pooleli panema, et asjad ikka tehtud saaks. Ega tegelikult ju vahet ei ole kas teha need asjad ära täna või homme, mu aju ikkagi ütles mulle, et ei kohe nüüd ja praegu!!! hakka minema!!! hakka tegema!!!!!

Ja nii see päev õhtusse veeres... küllaltki kiiresti... 

Pühapäeval ärgates olin ma miskipärast superväsinud. Üldse ei jaksanud tõusta ja kuidagi nii uimane oli olla. Kohvi ega midagi seda paremaks ei teinud.

Kirjutasin sõbrannale, et mis ta teeb. Polnud teda ammu näinud ja lisaks tahtsin talle ta raamatu tagasi anda. Saimegi veitsaks kokku.

Läksime Viimsi Buxhöwdenisse kohvile ja koogile. 

Olime seal veits aega olnud ja juttu rääkinud, kui me mõlemad saime aru, et me oleme räigelt väsinud. Korraga. Samal ajal. Kumbki nagu enam väga rääkida ei jaksanud ja tekkis selline sujuv nutipaus, kui sõbranna ütleb et "noh, kas hakkame vaikselt minema..." :D 

Kusjuures, Hugo ei tahtnud eile üldse magama jääda. Ärkas hommikul suht varakult ja lõunaunne jäi alles 16 ajal. Enne seda, kui oli teoreetiliselt uneaeg, ta vaikselt mängis ja toimetas salaja oma toas. Kui Tanel hõikas et "Hugo tuttu", kostus ilge kolin ja kiire jooks voodipoole :D 

Ei tea mis päev selline eile oli. 

Igatahes tulin koju, tunnen, et no ma ei tea. Selline tunne nagu poleks kaks päeva maganud, mega uni peal. Pidime Taneli vanemate juurde minema, kuid ma jäin ikkagi koju, sest no lihtsalt ei jaksanud.
Tundsin küll süümekaid, aga seekord oli sedasi.

Ega ma vana loll siis sellepärast õhtul varem magama ei läinud, oh kus sa sellega. Kell oli kuskil 23, kui mõtlesin, et okei, võibolla võiks sättida, aga voodis on vaja ju scrollida veel. Magama saingi kuskil 12 ajal võinii.

Ise veel päeval mõtlesin, et oleks kell ometi 21, siis on juba paslik magama minna :D 

Teine miinus on see, et ma voodis lamades kohe tuttu nagunii ei jää, kuna aju hakkab mingeid mõtteid ja ideid genereerima. Lisaks tuleb ju absoluutselt kohe valmis teha list, mida järgmine päev vaja teha on jms. Oeh..... 

Eile, kui pikali läksin, siis ma mõtlesin endale pähe selle apple arvuti sulgemis pildi + heli ja ütlesin endale "nii, panin kinni, kõik, head ööd"

Isegi toimis vist!