Jõulud 2020

Hei

Kuna kogu 2020.aasta oli täis igasugu ootamatusi, siis ei erinenud ka jõulud.

Meie algne plaan nägi välja selliselt, et 24ndal oleme minu ema juures, 25ndal oleme Taneli vanavanemate juures ja minu isa juures ning 26ndal pidime Taneli vanemate juurde minema.

Tegelikkus oli aga loomulikult teine.
24nda hommikul sõitsime linna, et Taneli vanaemale häid pühi soovida. Kell oli kuskil 11-12 paiku, kui linna läksime. Hugo oli autos mega väsinud ja tundus, et jääb kohe magama.
Paigutasime selle öösel üleval olemise arvele. 

Taneli vanaemaga kohtusime õues, tema maja ees. Hugo oli selline lodev ja tahtis süles olla. Pikalt me ei vestlenudki ja sättisime taas kodu poole. 

Hugo jäi autos magama. Korra mõtlesime juba, et peame vist mingi tiiru tegema, et ta oma une täis magada saaks, kuna ta aga ärkas mitu korda üles ja jäi uuesti magama, siis otsustasime ikkagi kiirelt koju tulla.

Ma olin veendunud, et tuppa jõudes ei ole enam mingist unest juttugi, aga Hugo läks vabatahtlikult, ilma vaidlemiseta voodisse ja jäi magama. Veidi imelik, aga hea küll.... 

Ta ärkas kuskil tunni pärast. Ma istusin suures toas ja nägin esiku peeglist, et ta toa uks avanes. Hüüdsin teda ja jäin ootele. Ei midagi... tavaliselt ta tuleb peale ärkamist suure sammuga otse suurde tuppa ja nüüd oli vaikus. 

Hüüdsin: "Hugo, kas sa tahad, et emme tuleb ja võtab sind sülle?"
"Jaa.." kostub vaikselt. 

Tõusin püsti ja läksin tema toa poole. Nägin, et ta istub ukse kõrval maas. Imelik...
Võtsin ta sülle. Ta oli väga-väga kuum.
Ütlesin Tanelile, et me peame teda kindlasti kohe praegu kraadima. Ta arvas, et see on ehk lihtsalt see unest ärkamise soojus. Ma polnud selles kindel.

Kraadime, ootame.
Tulemus: palavik 39,4.
"Püha issand!" Oli minu esimene reaktsioon.

Otsisin vannitoast kiirelt välja Nurofen palavikualandaja ja esimene doos sai talle sisse.

Kuna kell oli juba pea 15 ja meid oodati mu ema juurde kuskil 17ks, kirjutasin kiirelt, et meid ootama ei jäädaks.
Siis kirjutasin isale, et homme meid külla oodata ei ole. Ühesõnaga canceldasin kõik küllaminekud.

Seejärel helistasin perearsti nõuandeliinile - 1220 ja uurisin, et mida teha.
Sain sealt infot ravimite ja muu kohta. Soovitati ka olla valmis kiirabi kutsumiseks, juhuks, kui palavik ei alane.

Järgmisena kihutasin apteeki ja poodi, et vajalikud rohud tuua ja veidi süüa osta. Omast kogemusest tean, et kõrge palavikuga ei ole üldse isu, seega võtsin talle mõned jogurtid jms. 

Tulin kiirelt koju. Hugo magas.
Pakkisin ruttu poe asjad lahti ja jooksin taas autosse. Lubasin venna peale võtta ja ema juurde viia ning ise ka kuskil tunnikeseks siiski minna. Pidime kingitusi nagunii vahetama ja ema pakkus, et annab söögi kaasa. 

Õhtu kodus möödus õnneks rahulikult. Kui Hugol palavikualandaja mõjus, oli ta väga rõõmsameelne ja toimetas isegi ringi. Kohe, kui alandaja mõju lakkas, oli jälle loid ja tudus palju.

Õnneks palavik enam nii kõrgele tagasi ei tõusnud ja kõrgem tol õhtul oli 38 koma midagi. 

Avasime koos kingitusi ja nautisime jõuluõhtut filme vaadates.

Tõime ta ööseks oma voodiga meie tuppa, kuna nii oli mugavam tal silma peal hoida ja vajadusel kraadida või reageerida. Öö möödus tal veidi rahutult, tihti ärkas. 

Hommikul oli palavik kuskil selline 37,5. Ta toimetas küll ringi, kuid oli näha, et ta on siiski kurnatud ja väsinud. 

Taneli vanemad tõid meile järgmisel päeval, ehk 25ndal õhtusöögi ja kingitused, kuna nende juurde minek jäi samuti ära. Seega saime jälle koos kingitusi avada ja pidusööki nautida. Isegi jõuluvana astus korraks läbi!
Oh kui mõnus, kui vahest saab lulli lüüa ja ei pea ise kokkama!

26ndal olime lihtsalt kodus ja suurt midagi ei teinudki. Hugol oli palavik kah nagu naksti pühitud. Toimetas ja jooksis ringi.

Sellised kodused, rahulikud ja samas ootamatuseid täis jõulud olid meil :)

Kallid-paid,

T.