Hei,
Blogisse on tekkinud pikem paus, kuid seda mitte meelega. Nimelt me kolisime.
Algselt oli plaan seda teha märtsis, kuid ühel hetkel olid asjad niimoodi, et 11.detsember kolisime me oma armsast pisikesest pesast välja ja 15.detsember andsime üürikorteri võtmed omanikele tagasi.
Seega kogu selles tohuvapohus, mis hõlmas endas kiiret asjade kokkupakkimist, seejärel massilist lahtipakkimist ning tuli leida aega, et ka lapsega tegeleda, siis selle kõrvalt ei olnud mul otseselt aega siia kirjutama tulla ja siis tulid juba pühad peale.
Alguses oli veidi kurb, et oma esimesest kodust välja kolime. Paaril õhtul isegi nutsin natuke.
Ta oli nii armsaks saanud ja lisaks oli kõik ju käe-jala juures. Samas ma teadsin, et teeme õige valiku, sest saame suurema pinna peale, kus on rohkem ruumi nii lapsele kui ka meile.
Vanas kodus magas Hugo suures toas, sest meie magamistuba oli nii väike, et sinna ta voodi ei mahtunud. See variant oli veidi kehva ja teadsime isegi, et pikalt niimoodi enam ei saa. Hädapärast küll, aga kuna meil oli muu variant olemas, siis selle kasuks otsustasimegi.
Alguses ma ei olnud nõus Viimsi keskusest veidi kaugemale kolima, sest mul polnud oma autot, kuid lapsega tuleb ikka ootamatuid liikumisi ette, kasvõi arstile minekud ja bussiga seigelda niimoodi on üsna keeruline. Autoga oled ikkagi oma aja peremees.
Kuna minu maailma parim abikaasa kinkis mulle sünnipäevaks auto, siis ei olnud kolimisel enam ühtegi takistust.
Õnneks algas Taneli puhkus 14.detsember ja tagasi tööle läheb ta alles 7.jaanuar, seega saime mõnusasti end siin kõik koos sisse seada ja panna asjad oma käe-jala järgi kiiresti ära.
JÕULUD
23.detsember oli meil väikene tähtpäev. Meil sai 7aastat koos oldud.
Vastupidiselt eelmistele aastatele, midagi suurt meil seekord selleks päevaks plaanis ei olnudki. Olime niisama kodused ja küpsetasime kolmekesi piparkooke.
24.detsembri hommikul käisime Taneli vanaema Tiiu juures. Sõime tema tehtud Napoleoni kooki ning lisaks vanaemale said ka Taneli onu ja onulapsed Hugot näha ja temaga mängida. Hiljem mängisime ta onulastega kaarte ja veetsime mõnusa jõululaupäeva hommiku.
Naljakas oli see, et Tannu ema ütles, et "jajaaa me käime 24nda hommikul surnuaias ja saame siis kuskil kell 12 vanaema juures kokku".
Kui meie kodust kuskil 12.15 minema hakkasime, tegime kiirelt ka surnuaias peatuse, siis ta isa helistab et "kuuuleeee.... me vist ei jõua, ema läks alles pesema".
Peale seda tulime ruttu koju, kus minu isa juba õhtuks ettevalmistusi tegi. Jõulud veetsimegi tema juures, kuhu tulid ka minu ema koos oma emaga, minu õde, vend ja isa vanemad. Viimasel hetkel kutsusime ka Taneli vanemad. Ei tea, miks me seda varem ei teinud… Minul oli kuidagi mulje jäänud, et neil on juba omad plaanid, aga eks järgmine aasta oleme targemad.
Õhtusöögiks saime lisaks traditsioonilistele jõuluroogadele ka haneliha. Ma ei mäleta, et oleksin seda varem söönud, kuid maitselt üsna sarnane kanale.
Hugole olid need esimesed jõulud ja seetõttu filmisin ma 23-25dets väikseid klipikesi ja panin nendest kokku väikse jõuluvlogi, mida on endal tore vaadata ning saab tulevikus ka talle näidata, kuidas esimesed jõulud möödusid :)
24.detsembri lõpus tuli ka jõuluvana pisikesele sõbrale tere ütlema. Hugol ei olnud sellest sooja ega külma. Läks jõuluvana sülle nagu vana rahu ise.
Kokkuvõttes oli tore ja mõnus jõuluõhtupoolik, hea seltskonnaga.
25.detsember läksime Taneli isapoolsete vanavanemate juurde. See on neil juba aastaid niimoodi seatud olnud, et sellel päeval ollakse seal.
Sõime jõulupraadi ning rääkisime Taneli tädipoja ning tema neiuga juttu. Kuna nad elavad nüüd Šotimaal, siis kohtab neid sellistel pereüritustel harva. Siis oli hea natuke vestelda.
Taneli vanaema juures on traditisooniks ka iga aasta mõõtmine ära teha. Ta isa kurat tahtis siin mind lühemaks teha. Mõõtmine näitas 163,2. Mina aga olen jub aastaid 164cm. Hakkasin kohe kisa tegema, et mis värk siis nüüd on ja kui Tanel mind uuesti mõõtis, selguski, et kuskil oli mõõtmisviga sisse tulnud.
Teist aastat järjest tegime seal loosipakke ja minu meelest on see väga õige. Ei ole vaja elueest poolt linna läbi joosta, et kõigile kinke leida, mis lõpuks osutub lihtsalt mingiks mõttetuks nodiks, mis kuskile kapinurka tolmu koguma jääb. (Isa juures tegime ka seekord loosipakkidega).
Kuna nende korter ka kummist ei ole, siis läks seal rahvamassi tõttu üsna ruttu palavaks ja pidime Hugol teksapüksid jalast ära võtma. Õnneks oli tema jaoks tekk maha pandud, seega ta sai seal rahus üksi mässata.
Natuke pahasti on jah sellega, et sellistel suurematel üritustel on palju inimesi, kes teda sülle tahavad võtta. Ega muidugi pahaks ei saa panna, kui igapäevaselt ei näe, aga lihtsalt lapsel hakkab kiiresti väga palav. Õnneks seetõttu see tekk ka toodi.
Kingid said kenasti luuletuste saatel jaotatud ja õhtusöök söödud, Hugol isegi uneke tehtud ja tulimegi koju.
26ndal läksime Taneli vanemate juurde, kus tegime veel viimase jõuluõhtusöögi ja mõnusa sauna, kus mina seekord ei käinud.
Hugo muidugi sai viimase kingituse seal kätte, milleks oli söögitool. Ta hakkab meil vaikselt pisikesest "babybjorn" stiilis toolist välja kasvama ja seetõttu Taneli vanemad pakkusidki, et ostavad siis talle "suure lapse tooli". Igati asjalik kink, vähemalt on see midagi sellist, mis reaalselt kasutust ka leiab. Olen seda meelt, et ei ole vaja lapsele nii väga asju ja hordides mänguasju kokku kuhjata.
27ndal käisime Taneli tädipoja sünnipäeval, nende maakodus, Jõelähtme ligidal.
Sinna sõites tibu magas ilusti ja tagasiteel ka.
Nende maakodu on hästi hubane, selline kõrge laega, samas üpris pisike.
Pikalt me seal küll ei olnud, sest koju oli ikka üks maad ja nii pisike laps väsib ju üsna kiirelt, aga nii 3h vist ikka.
Koju jõudes oli Hugo silmnähtavalt väsinud, isegi peale ärkamist. Ega ei ole lihtne 3 päeva ringi traalida, olles ise vaid pea 7kuune.
Seetõttu 28 ja 29 me kuskile ei läinud. Käisin vaid korra poes ja meile tulid 29 õhtul külalised, neidki 2 tükki. Niiet katsusime need aastalõpu päevad veidi rahulikumalt võtta, et nii meie kui ka laps end jõulumöllust veidi välja puhata saaks.
Kuigi ega kaua puhata saanudki, sest aastavahetus tuli juba peale... aga sellest järgmises postituses.
Kallid-paid,
T.
Blogisse on tekkinud pikem paus, kuid seda mitte meelega. Nimelt me kolisime.
Algselt oli plaan seda teha märtsis, kuid ühel hetkel olid asjad niimoodi, et 11.detsember kolisime me oma armsast pisikesest pesast välja ja 15.detsember andsime üürikorteri võtmed omanikele tagasi.
Seega kogu selles tohuvapohus, mis hõlmas endas kiiret asjade kokkupakkimist, seejärel massilist lahtipakkimist ning tuli leida aega, et ka lapsega tegeleda, siis selle kõrvalt ei olnud mul otseselt aega siia kirjutama tulla ja siis tulid juba pühad peale.
Alguses oli veidi kurb, et oma esimesest kodust välja kolime. Paaril õhtul isegi nutsin natuke.
Ta oli nii armsaks saanud ja lisaks oli kõik ju käe-jala juures. Samas ma teadsin, et teeme õige valiku, sest saame suurema pinna peale, kus on rohkem ruumi nii lapsele kui ka meile.
Vanas kodus magas Hugo suures toas, sest meie magamistuba oli nii väike, et sinna ta voodi ei mahtunud. See variant oli veidi kehva ja teadsime isegi, et pikalt niimoodi enam ei saa. Hädapärast küll, aga kuna meil oli muu variant olemas, siis selle kasuks otsustasimegi.
Alguses ma ei olnud nõus Viimsi keskusest veidi kaugemale kolima, sest mul polnud oma autot, kuid lapsega tuleb ikka ootamatuid liikumisi ette, kasvõi arstile minekud ja bussiga seigelda niimoodi on üsna keeruline. Autoga oled ikkagi oma aja peremees.
Kuna minu maailma parim abikaasa kinkis mulle sünnipäevaks auto, siis ei olnud kolimisel enam ühtegi takistust.
Õnneks algas Taneli puhkus 14.detsember ja tagasi tööle läheb ta alles 7.jaanuar, seega saime mõnusasti end siin kõik koos sisse seada ja panna asjad oma käe-jala järgi kiiresti ära.
JÕULUD
23.detsember oli meil väikene tähtpäev. Meil sai 7aastat koos oldud.
Vastupidiselt eelmistele aastatele, midagi suurt meil seekord selleks päevaks plaanis ei olnudki. Olime niisama kodused ja küpsetasime kolmekesi piparkooke.
24.detsembri hommikul käisime Taneli vanaema Tiiu juures. Sõime tema tehtud Napoleoni kooki ning lisaks vanaemale said ka Taneli onu ja onulapsed Hugot näha ja temaga mängida. Hiljem mängisime ta onulastega kaarte ja veetsime mõnusa jõululaupäeva hommiku.
Naljakas oli see, et Tannu ema ütles, et "jajaaa me käime 24nda hommikul surnuaias ja saame siis kuskil kell 12 vanaema juures kokku".
Kui meie kodust kuskil 12.15 minema hakkasime, tegime kiirelt ka surnuaias peatuse, siis ta isa helistab et "kuuuleeee.... me vist ei jõua, ema läks alles pesema".
Peale seda tulime ruttu koju, kus minu isa juba õhtuks ettevalmistusi tegi. Jõulud veetsimegi tema juures, kuhu tulid ka minu ema koos oma emaga, minu õde, vend ja isa vanemad. Viimasel hetkel kutsusime ka Taneli vanemad. Ei tea, miks me seda varem ei teinud… Minul oli kuidagi mulje jäänud, et neil on juba omad plaanid, aga eks järgmine aasta oleme targemad.
Õhtusöögiks saime lisaks traditsioonilistele jõuluroogadele ka haneliha. Ma ei mäleta, et oleksin seda varem söönud, kuid maitselt üsna sarnane kanale.
Hugole olid need esimesed jõulud ja seetõttu filmisin ma 23-25dets väikseid klipikesi ja panin nendest kokku väikse jõuluvlogi, mida on endal tore vaadata ning saab tulevikus ka talle näidata, kuidas esimesed jõulud möödusid :)
24.detsembri lõpus tuli ka jõuluvana pisikesele sõbrale tere ütlema. Hugol ei olnud sellest sooja ega külma. Läks jõuluvana sülle nagu vana rahu ise.
Kokkuvõttes oli tore ja mõnus jõuluõhtupoolik, hea seltskonnaga.
25.detsember läksime Taneli isapoolsete vanavanemate juurde. See on neil juba aastaid niimoodi seatud olnud, et sellel päeval ollakse seal.
Sõime jõulupraadi ning rääkisime Taneli tädipoja ning tema neiuga juttu. Kuna nad elavad nüüd Šotimaal, siis kohtab neid sellistel pereüritustel harva. Siis oli hea natuke vestelda.
Taneli vanaema juures on traditisooniks ka iga aasta mõõtmine ära teha. Ta isa kurat tahtis siin mind lühemaks teha. Mõõtmine näitas 163,2. Mina aga olen jub aastaid 164cm. Hakkasin kohe kisa tegema, et mis värk siis nüüd on ja kui Tanel mind uuesti mõõtis, selguski, et kuskil oli mõõtmisviga sisse tulnud.
Teist aastat järjest tegime seal loosipakke ja minu meelest on see väga õige. Ei ole vaja elueest poolt linna läbi joosta, et kõigile kinke leida, mis lõpuks osutub lihtsalt mingiks mõttetuks nodiks, mis kuskile kapinurka tolmu koguma jääb. (Isa juures tegime ka seekord loosipakkidega).
Kuna nende korter ka kummist ei ole, siis läks seal rahvamassi tõttu üsna ruttu palavaks ja pidime Hugol teksapüksid jalast ära võtma. Õnneks oli tema jaoks tekk maha pandud, seega ta sai seal rahus üksi mässata.
Natuke pahasti on jah sellega, et sellistel suurematel üritustel on palju inimesi, kes teda sülle tahavad võtta. Ega muidugi pahaks ei saa panna, kui igapäevaselt ei näe, aga lihtsalt lapsel hakkab kiiresti väga palav. Õnneks seetõttu see tekk ka toodi.
Kingid said kenasti luuletuste saatel jaotatud ja õhtusöök söödud, Hugol isegi uneke tehtud ja tulimegi koju.
26ndal läksime Taneli vanemate juurde, kus tegime veel viimase jõuluõhtusöögi ja mõnusa sauna, kus mina seekord ei käinud.
Hugo muidugi sai viimase kingituse seal kätte, milleks oli söögitool. Ta hakkab meil vaikselt pisikesest "babybjorn" stiilis toolist välja kasvama ja seetõttu Taneli vanemad pakkusidki, et ostavad siis talle "suure lapse tooli". Igati asjalik kink, vähemalt on see midagi sellist, mis reaalselt kasutust ka leiab. Olen seda meelt, et ei ole vaja lapsele nii väga asju ja hordides mänguasju kokku kuhjata.
27ndal käisime Taneli tädipoja sünnipäeval, nende maakodus, Jõelähtme ligidal.
Sinna sõites tibu magas ilusti ja tagasiteel ka.
Nende maakodu on hästi hubane, selline kõrge laega, samas üpris pisike.
Pikalt me seal küll ei olnud, sest koju oli ikka üks maad ja nii pisike laps väsib ju üsna kiirelt, aga nii 3h vist ikka.
Koju jõudes oli Hugo silmnähtavalt väsinud, isegi peale ärkamist. Ega ei ole lihtne 3 päeva ringi traalida, olles ise vaid pea 7kuune.
Seetõttu 28 ja 29 me kuskile ei läinud. Käisin vaid korra poes ja meile tulid 29 õhtul külalised, neidki 2 tükki. Niiet katsusime need aastalõpu päevad veidi rahulikumalt võtta, et nii meie kui ka laps end jõulumöllust veidi välja puhata saaks.
Kuigi ega kaua puhata saanudki, sest aastavahetus tuli juba peale... aga sellest järgmises postituses.
Kallid-paid,
T.
Comments
Post a Comment