Hei,
Eile kirjutas mulle sõbranna, kelle lapsega on minu tibul 30tundi vahet, et kas me tahaksime nendega täna beebihommikule minna. Või õigem oleks vist öelda "beebilõunal", sest film ise algas kell 12.
"Miks mitte" vastasin. Seega nii jutt jäi.
Täna, kuskil 10.20 ajal kirjutasin talle, et ma pole päris kindel, kas me jõuame, sest väiksel Konnal peaks kuskil 11 aegu uni tulema. Ta vastas, et tal sama seis, aga kuna laps magab tavaliselt u 40minuti kanti, peaks ilusti jõudma.
Suhtlesime kogu aja vältel, et mis seis on ja kuidas jääb. Kell hakkas 11 saama, kui ma tibu lõpuks mängumatilt ära võtsin, et proovi teha, kas ta on nõus sööma ja siis tuttu vajuma.
Sõi, aga und ei kusagil. Vahtis mulle otsa suurte silmadega.
Sõbranna küsib, et mis seis on. Ütlen, et endiselt ei mingit und ja vaevalt ta mul seal kinomöllus magama jääb. Kell oli 11.43, kui ta kirjutas, et mis ma teen siis. Ma ütlesin, et okei, me tuleme, saagu mis saab. Ikka hea ju aeg-ajalt kodust välja saada ja kino on nagunii praegu selline luksus, et kui korra saab, siis miks mitte.
Jõudsin kohale kuskil 12.01. Film oli juba alanud, aga õnneks oli käinud vaid mõne minuti.
Olin valmis selleks, et laps on viril ja jaurab, sest on magamata. Ei tahtnud teda täielikult kombest välja ka võtta, et kui ta peaks tuttu vajuma, siis ma ei pea teda ülesse ajama, et riidesse saada.
Tegelikkus oli aga see, et ta majandas seal autotoolis rahulikult omaette. Mängis mänguasjadega ja ei mingit jonni ega virinat. Mõne ajapärast võtsin ta sealt täielikult välja ja endale sülle, sest sain aru, et und ei tule. Mis ta siis seal toolis ikka passib.
Proovisime lastel omavahel lasta tutvust teha. Nad on beebidena palju kohtunud, aga varasemalt olid nad ju nii pisikesed, et ei tundnud üksteise vastu mitte mingit huvi. Täna aga katsusid juba üksteise käsi ja sõbrake proovis meie tibu kätt endale suhu toppida. Tundus, et natuke juba mõistavad ja vahepeal vaatasid üksteisele täitsa otsagi ja minu tibu naeratas talle. Ütlesin ka, et lähen neile ükspäev külla, siis saame nad kahekesi maha mängima panna. Siis on paremini näha, kas huvituvad üksteisest või mitte. Ma arvan, et vaikselt huvituvad :)
Kuna Pisi oli veidi unine, siis ta väga ringi ei rahmeldanudki, aga sõbrake oli just väga ergas ja tegi veidi valjemat häält ja kriiskas. See ehmatas tibu lausa kaks korda. Ega endalgi on nii, et kui uni peal, siis on ehmatused kergemad tulema. Õnneks süles rahunes ta mul kohe maha ja lõpuks vajus magama.
Mõtlesin ta tooli panna, aga kuna sõber endiselt väga ergas seal kõrval oli, seisin temaga püsti ja nii ta mul süles kuskil 40 minutit magas. Hea kätetrenn ära tehtud.
Film oli "Õigus õnnele". Miski Eesti film. Kestis 1h 30minutit. Sellises vanuses lapsega piisav pikkus.
Film ise oli nii ja naa. Kohati ajas natuke närvi, sest peategelane oli veidi naiivne.
Muidu selline täitsa tavaline Eesti film. Ei midagi superlahedat.
Beebihommiku pluss on see, et saali tuled ei ole täiesti kustus, vaid on hämar valgus ning heli on tunduvalt vaiksem. Lisaks kui ostad pileti, siis saad endale automaatselt kaks kohta, aga maksad vaid ühe eest. See on tõesti mugav, sest ma ei kujutaks ette, et lähen sinna autotooliga ja mul on kasutada vaid üks tool.... Kuhu ma kõik need asjad siis paneksin.
Seal enamasti ei ole palju rahvast ka, seega täna sain ma kasutada näiteks lausa kolme tooli.
Käisin beebihommikul teist korda, aga alles täna, sõbranna ütlemise peale, märkasin, et seal jagatakse tasuta nänni. Näiteks lutte, pudeleid, lusikaid, püreesi. Lisaks saab osaleda loosimises.
Hakka või rohkem käima, eksole.
Vot selline päev siis. Esimene kord vaatasime mingit multikat, aga täna õnnestus näha täiskasvanute filmi. Eks vaatame, mis järgmine kord toob :)
Kallid-paid,
T.
Eile kirjutas mulle sõbranna, kelle lapsega on minu tibul 30tundi vahet, et kas me tahaksime nendega täna beebihommikule minna. Või õigem oleks vist öelda "beebilõunal", sest film ise algas kell 12.
"Miks mitte" vastasin. Seega nii jutt jäi.
Täna, kuskil 10.20 ajal kirjutasin talle, et ma pole päris kindel, kas me jõuame, sest väiksel Konnal peaks kuskil 11 aegu uni tulema. Ta vastas, et tal sama seis, aga kuna laps magab tavaliselt u 40minuti kanti, peaks ilusti jõudma.
Suhtlesime kogu aja vältel, et mis seis on ja kuidas jääb. Kell hakkas 11 saama, kui ma tibu lõpuks mängumatilt ära võtsin, et proovi teha, kas ta on nõus sööma ja siis tuttu vajuma.
Sõi, aga und ei kusagil. Vahtis mulle otsa suurte silmadega.
Sõbranna küsib, et mis seis on. Ütlen, et endiselt ei mingit und ja vaevalt ta mul seal kinomöllus magama jääb. Kell oli 11.43, kui ta kirjutas, et mis ma teen siis. Ma ütlesin, et okei, me tuleme, saagu mis saab. Ikka hea ju aeg-ajalt kodust välja saada ja kino on nagunii praegu selline luksus, et kui korra saab, siis miks mitte.
Jõudsin kohale kuskil 12.01. Film oli juba alanud, aga õnneks oli käinud vaid mõne minuti.
Olin valmis selleks, et laps on viril ja jaurab, sest on magamata. Ei tahtnud teda täielikult kombest välja ka võtta, et kui ta peaks tuttu vajuma, siis ma ei pea teda ülesse ajama, et riidesse saada.
Tegelikkus oli aga see, et ta majandas seal autotoolis rahulikult omaette. Mängis mänguasjadega ja ei mingit jonni ega virinat. Mõne ajapärast võtsin ta sealt täielikult välja ja endale sülle, sest sain aru, et und ei tule. Mis ta siis seal toolis ikka passib.
Proovisime lastel omavahel lasta tutvust teha. Nad on beebidena palju kohtunud, aga varasemalt olid nad ju nii pisikesed, et ei tundnud üksteise vastu mitte mingit huvi. Täna aga katsusid juba üksteise käsi ja sõbrake proovis meie tibu kätt endale suhu toppida. Tundus, et natuke juba mõistavad ja vahepeal vaatasid üksteisele täitsa otsagi ja minu tibu naeratas talle. Ütlesin ka, et lähen neile ükspäev külla, siis saame nad kahekesi maha mängima panna. Siis on paremini näha, kas huvituvad üksteisest või mitte. Ma arvan, et vaikselt huvituvad :)
Kuna Pisi oli veidi unine, siis ta väga ringi ei rahmeldanudki, aga sõbrake oli just väga ergas ja tegi veidi valjemat häält ja kriiskas. See ehmatas tibu lausa kaks korda. Ega endalgi on nii, et kui uni peal, siis on ehmatused kergemad tulema. Õnneks süles rahunes ta mul kohe maha ja lõpuks vajus magama.
Mõtlesin ta tooli panna, aga kuna sõber endiselt väga ergas seal kõrval oli, seisin temaga püsti ja nii ta mul süles kuskil 40 minutit magas. Hea kätetrenn ära tehtud.
Film oli "Õigus õnnele". Miski Eesti film. Kestis 1h 30minutit. Sellises vanuses lapsega piisav pikkus.
Film ise oli nii ja naa. Kohati ajas natuke närvi, sest peategelane oli veidi naiivne.
Muidu selline täitsa tavaline Eesti film. Ei midagi superlahedat.
Beebihommiku pluss on see, et saali tuled ei ole täiesti kustus, vaid on hämar valgus ning heli on tunduvalt vaiksem. Lisaks kui ostad pileti, siis saad endale automaatselt kaks kohta, aga maksad vaid ühe eest. See on tõesti mugav, sest ma ei kujutaks ette, et lähen sinna autotooliga ja mul on kasutada vaid üks tool.... Kuhu ma kõik need asjad siis paneksin.
Seal enamasti ei ole palju rahvast ka, seega täna sain ma kasutada näiteks lausa kolme tooli.
Käisin beebihommikul teist korda, aga alles täna, sõbranna ütlemise peale, märkasin, et seal jagatakse tasuta nänni. Näiteks lutte, pudeleid, lusikaid, püreesi. Lisaks saab osaleda loosimises.
Hakka või rohkem käima, eksole.
Kuna mina võtsin asjad alles peale filmi, siis sõbranna teadis öelda, et seal oli veel imetava ema tee ka. Muidu siis kaks lusikat, püree, puder, piimasegu (mida mul ilmselt vaja pole, sest rinnapiimalaps), paar infovoldikut ja pudel, mis peaks koolikuid ja gaase aitama vältida)
Vot selline päev siis. Esimene kord vaatasime mingit multikat, aga täna õnnestus näha täiskasvanute filmi. Eks vaatame, mis järgmine kord toob :)
Kallid-paid,
T.
Comments
Post a Comment