Rootsi kruiis

Hei,

Käisime seltskonnaga sügisjooksul vabatahtlikena jooke jagamas ning saime kõik sealt kingitusena voucherid, mida sai kasutada siis kas Soome või Rootsi sõiduks. Me valisime selle viimase variandi.
Broneeringu tegime ära vist juba kuskil uue aasta alguses, või isegi eelmise aasta lõpus, sest need koodid hakkasid aeguma.

Kuna kõik on tööinimesed, oli parim variant minna mõnel nädalavahetusel. Kuupäevaks valisime 23.märtsi.
Alguses oli meid pundis 14 ja kajuteid siis kolm 4 inimese oma ja üks 2 inimese oma.

Tegime facebookis sellise ühise chati ka, kus siis erinevat infot arutasime jne. Seal panime kohe paika, et kes kellega ühte kajutisse läheb, sest siis ei teki laevas mingit segadust ja kaost, et kes kuhu.

Reis hakkas lähemale jõudma ning aeg ajalt ikka keegi chatti kirjutas, uurimaks, et mis plaanid on, kas lähme niisama kesklinna või mis teeme. Selge oli muidugi see, et kõik koos kanakarjas me liiklema ei hakka ja nagunii tekivad mingid pundid, kuna ühed tahavad ühte kohta minna ja teised teise või äkki mõni tahab üldse laeva jääda.

Kui reisini oli vist mingi 3 nädalat (võin eksida), teatas kaheses kajutis olema pidanud paar, et nemad ikkagi tulla ei saa, aga nad on nõus oma kajuti eest maksma. Kuna aega veel natuke nagu oli, tegime hoopis nii, et muutsime selle kahese kajuti ikkagi ka neljaseks ning osad seltskonnast tegid proovi ja uurisid oma sõprade ja sõbrannade käest, kas nad oleks äkki ise huvitatud hoopis kruiisile tulema, kuna sel hetkel saime broneeringus veel tasuta nimesi muuta. (ma ei tea tegelt, kas see üks hetk muutub tasuliseks või lihtsalt ei saa enam muuta)
Peale mõningast otsimist leidsimegi vajaliku arvu inimesi ja kõik oli cool.

Loomulikult ei möödu ükski reis ilma viperusteta. Kaks päeva enne reisi teatas üks neiu, et ta on paraku kopsupõletikku jäänud ja ei saa ikkagi reisile tulla. Pole hullu, tervis on olulisem ja noh, kuna mina teda isiklikult ei teadnud, õigemini ütleme nii, et kogu seltskond va kaks inimest ei olnud teda üldse näinudki, siis ei olnud meil otseselt vahet kas ta tuleb või ei.
See polnud veel kõik.... Järgmise päeva õhtul, ehk siis päev enne reisi teatas üks kutt, et tema ID-kaart on juba novembrist saadik kehtetu, sama lugu passiga, aga ta kavatseb ikkagi reisile tulla, lootes, et vahele ei jää või Rootsi ei jäeta...
Ka see polnud veel kõik... Järgmisel päeval, ehk siis SAMAL PÄEVAL kui reis pidi toimuma, teatab üks kutt, kuskil kella 15 ajal (laev väljus kell 18:00), et ta ei saa reisile tulla, sest tema lõputöö juhendaja alles saatis talle parandustega töö ja see vaja esmaspäevaks valmis teha. Seega tema naine ka ei tule. EHK SIIS meil oli puudu 3 inimest lambist.

Reis muidugi sellepärast ära ei jäänud ja meie läksime vaprate allesjäänutega ikkagi. Kahes neljases kajutis oli lihtsalt 4 inmese asemel 3. Ahjaa..Ühe inimese suutsime siiski kaks päeva enne reisi (kui neiu kopsupõletikku jäi) veel asemele leida, aga ta ongi suht siuke vend, et sa võid talle samal päeval ka öelda, et jou minek on ja ta tuleb ka. Äge!

Puhtjuhuslikult tuli välja, et just meie kruiisi ajal esineb laeval ansambel "Singer Vinger", mis oli minu arust mega tuus, sest enne meid ei olnud mitu kuud ühtegi esinejat ja peale meid ei tule laevale pikalt ühtegi esinejat. Seega see oli nagu täiega winwin. Eks need väiksed laeva meelelahutajad ikka on, aga ma pean silmas just sellist suurt bändi, kes ekstra tellitakse.

Poisid ei saa aru, kuhu nad sattund on

Reede õhtul, kui olime laeva jõudnud, algasid kohe esimesed seiklused. Meie seltskonnast mitte kellegi pardakaardid ei töötanud. Kontrollisime igaksjuhuks mitu korda, et kas kuupäev on ikka õige jne. Kõik nagu klappis. Lõpuks käisime all laeva infoletis ja selgus, et sadama printer oli jamama hakanud ja poolel laeval oli sama probleem. Saime uued pardakaardid ja lõpuks ka ilusti kajutitesse. Kui laev oli sadamast lahkunud, käisime kõigepealt poes ja Starlight Kabaree uksetga oli juba reisi alguses meeeggaaaa järjekord. Kõik tahtsid lotopileted osta. Muidugi see oli ka "Nädalavahetuse peokruiis" nagu laeval öeldi. Rahvast oli tõesti palju, aga samas leidus ka lastega peresi üksjagu. Peale poeskäiku ootasimegi Singer Vingeri algust. Nad hakkasid esinema kuskil 23:30. Enne seda tuiasime natuke veel laeva peal ringi ja siis suundusime suurde saali, kus enne neid esines veel Tshingis Khan-i tsirkusetrupp Moldovast (ma loodan, et mäletan õigesti ja vabandan, aga ma ei tea kuidas seda tshingis khan kirjutatakse :D). 

Tsirkust vaatasime rõdult. Me ei läinud päris alguseks, sest me ei teadnud täpselt, mis kell nad esinema hakkavad, aga saime isegi üsna okeid kohad. Poole show pealt lahkus üks pere reelingu äärsest lauast, seega me haarasime kohe need kohad endale ja saime rõdul esimesest reast etendust vaadata. Trikid olid päris ägedad, aga ma arvan, et nad pole vist veel päris profiteater, sest näiteks üks neiu, kes esimesel õhtul tegi rõngaga lae all trikke ja teine õhtu kangaga, ei osanud seal otsas suurt väga midagi teha. Natuke rippus, tegi spagaati ja siis vehkis kätega. Graatsiline ta muidugi oli ja paindus ka hästi, aga mulle tundus, et võibolla ei ole päris professionaalid veel, aga sinnapoole kindlasti teel. 

Lõpuks kui bänd lavale tuli, siis me natuke Taneliga ikka tantsisime ka, aga enamus lood olid sellised, mille järgi pigem lihtsalt võibolla hüppaks kui tantsiks, seega me andsime suht kiirelt alla. Veidi enne lõppu tulime juba kajutisse ja jäime magama. 

Naljakas oli see, et enne reisi ütlesime, et meie kajut ei ole peokajut, aga ometigi möödus esimesest õhtust niimoodi, et suur osa seltskonnast oli just meie toas. Mitte, et meil midagi otseselt selle vastu oleks olnud. 

Kui laev öösel 4:50 ajal Ahvenamaale jõudis, siis ikka raputas korralikult. Ma üldse magasin kuidagi väga halvasti ja ärkasin vist iga tunni aja tagant ülesse. 

Hommikul jõudis laev Rootsi kuskil 10:15 ja enam-vähem selleks ajaks me end ka üles ajasime. Otsest plaani, kuhu minna, ei olnudki. Võinoh väljaarvatud see, et osad väga Burger Kingi minna tahtsid. 

Laevalt seekord jalutasime kesklinna, mitte ei läinud metrooga. Kusjuures see vahemaa ei ole tegelikult üldse nii pikk, vist 4km, ehk täpselt selline paras jalutuskäik. 

Vahepeal olime suuremas pundis ja vahepeal olime väiksemates puntides linnapeal laiali. Esimese peatuse tegime koos (osa seltskonnast oli selleks hetkeks oma teed juba läinud). Peatusime Starbucksis. Mina näiteks ei olnud elusees varem seal käinud, rääkimata kohvi joomisest, seega ma otsustasin, et hästi. Kui juba siin oleme, siis tuleb ära proovida, millest see suur vaimustus selle ümber. 

Tellisin caramel macchiato. Oma nime Triin, ütlesin nagu ikka, eesti keeles ja tahtsin näha, kuidas see kassapidajale kõlab ja kes minust siis saab. Tanel oli minu taga ja ütles mulle kohe, et ta nägi, et topsile tuli hoopis midagi muud. 

Veidi ajapärast saimegi kõik oma kohvid kätte ja minust oli saanud........

Jep, saage tuttavaks, minu uus nimi. Tegelt kui mõtlema hakata, siis Triin kõlab tõesti veits nagu Bree, eriti kui seda N-tähte lõpus ei kuule

Minu õde Liis sai enda nimeks Lisse ja Mai'st sai Moy

Tanelist sai Tommel

Bree ja Tommel Rootsi linnapeal aega surnuks löömas

RIP Taneli päiksekad, mis on teadmata kadunud, ilmselt laevas või kuskil Rootsis

Mis hinde ma siis kohvile annaksin? Hmm.... Midagi supererilist või teistsugust temas polnud. Meenutas Caffeeine kohvi, mis on minu arust väga hea. Peale Starbucksi peatust sai suurest pundist kaks väiksemat punti. Meie suundusime Burger Kingi, sest juba alates laevast maha astumisest, olid osad sellest rääkinud. Jällegi... minu esimene kord seal. Olin sellest varasemalt kuulnud ja ikka iga kord kui Rootsis oleme käinud, siis keegi on seda külastanud, aga mina polnud sinna varem juhtunud. 

Kesklinnas käisime läbi kõiksugu poed, mis teepeale jäid, kuid ometigi suuri sisseoste keegi meist eriti ei teinud. Lõpuks juba ei viitsitud eriti shopata ka. Mina ostsin endale ühe kampsuni ja jalanõud, Tanel ostis jaki, jalanõud ja sokid. Ülejäänud kolm, kes meie pundis sel hetkel olid, ei ostnudki riideid. Ainult süüa. 

Kuskil 16 aegu otsustasime, et okei, aeg laevapoole tagasi sättida, aga kuna kõik olid sellest päevasest tammumisest suht-koht kutud, võtsime uberi. Saime sadamasse suht okei hinnaga, 29€ vist läks kokku, aga me olime 6kesi, seega pidime võtma natuke suurema auto. Osad taksojuhid küll üritasid meid ümber rääkida, aga uberiga tuli kokkuvõttes ikkagi soodsam. 

Kui laev liikuma hakkas tegime jälle kohustuslikud poe-tuurid. Seekord sellejaoks, et kodustele kommi ja head-paremat tuua. 

Singer Vingeri magasime maha, sest me ei teadnud, et kogu teema käib Eesti aja järgi, seega kui me saali omastarust neid kuulama läksime, olid nad umbes tund aega tagasi juba lõpetanud. 

Käisime Tannuga väikesel "deidil" ja sõime kooki ja jõime kohvi ühes mõnusas laevakohvikus. 

Seekord oli jälle nii, et kui laev Ahvenamaalt välja sõitis, ei toimunud mitte ainult raputamine, vaid hakkas pihta ka meeegaaa loksumine. Seega mina leidsin, et parem on, kui ma voodis lihtsalt laman ja vaatan ühte punkti ning mitte midagi ei liiguta. Proovisin magama jääda, aga see alguses väga ei õnnestunud, seega vaatasin telekast Küladetektiive, sest muud ei tulnud.... 

Ükshetk, see oli kuskil kella 4 ajal (kella keerati ka) jäin kaheks ja pooleks tunniks magama. Siis ärkasin sellepeale, et Tannu tädipoeg kajutisse tuli. Rääkis, et nad pidid mingit tüli lahendama, kus mingi vene mees oli oma naist löönud ja Tanel naise kaitseks välja astus. Turva viis mehe kartsa ja õnneks keegi suuremat viga ei saanud, sest mingiks mega kakluseks ei läinud. Lihtsalt Tanel pani venna paika (mitte rusikatega). Kuskil 8 paiku ronis Tannu mulle kaissu ja jäi tudule, aga mina enam magama ei jäänudki, seega hommikul kui voodist püsti tõusin, oli mul ikka selline tunne, et maapind loksub ja nagu oleks pohmakas (ma olin kogu reisi kaine). Ühesõnaga kehva oli olla. 

Tannu isa tuli meile sadamasse vastu ja me olime lubanud tema vanemate juurde pannkooke sööma minna. Mul eriti palju alla ei läinud, sest seest kuidagi keeras. Tanelil oli sama. 

Kui me lõpuks kuskil 14-15 aegu koju jõudsime, läksime mõlemad magama ja ärkasime kuskil 18 aegu. 

Kokkuvõttes oli väga tore reis ja meeldejääv reis ning mul on hea meel, et me ikkagi otsustasime need voucherid ära kasutada. 

Tubli oled kui viitsisid kogu selle juturodu lõpuni lugeda! 

Kallid-paid,

T.