Mõte talle üllatuspeo korraldamisest, sai alguse tegelikult üle-eelmisel aastal, kui ma seda üritasin.
Lugu oli nii, et palusin Tanelil minu juurde ööseks tulla, kuna ta õed tahtsid tema voodi õhupalle täis puhuda.
Ta oli enne rääkinud, et tahaks ikka midagi teha õhtupoole, noh niimoodi vastu sünnipäeva, kuna ta seda pidada otseselt ei plaaninud. Mina siis tegin ruttu chati valmis, et kes saaks suht kohe tulla salaja tema juurde, et väike üllatus korraldada. Osad said minust valesti aru, arvasid, et räägin järgmisest, ehk õigest päevast. Lõpuks tuli vist 4 inimest, kes peitsid ennast tema toas.
Kui ta minu juurde jõudis, siis mõtlesime, et läheme jalutama. Palusin tema vanematel meile mingi hetk helistada ja öelda, et arvutiga on probleem, küll Tanel siis ikka koju läheb, et uurida, mis toimps. Ei võtnud vedu, ta õde juba kirjutab, et kuule appi, mis me teeme. Lõpuks ma ütlesin, et noooo lähme vaatame siis ikkagi ära, mis seal on, et oleks rahu majas.
Külalised ootasid tema toas (seal oli kottpime), seega temale oli see kerge ehmatus, kui nurga tagant 4 suurt meest välja hüppavad.
Edasi läksime randa ja seal liitusid meiega veel mõned inimesed. Kokkuvõttes oli väga meeleolukas õhtul ja Tanelil ka hea meel!
Minul kummitas peas ikka idee talle korralik üllatuspidu teha. Kuna ta rääkis mulle pikalt, sisuliselt vist kuskil maikuust, et ta ei viitsi oma sünnipäeva pidada, sest liiga palju on korraldada jne, lõi mul kohe tuluke põlema - nüüd on minu võimalus!
Tegin chati valmis kuskil augusti alguses, et kõik teaksid arvestada. Panime paika, kus, mis mida ja arutasin plaani läbi tema emaga.
Minu idee oli järgmine: Ta ema helistab Tanelile ja ütleb, et 11.augusti õhtul tuleb tema tädi pere sünnipäevale, et see ja see kell siis oleme neile oodatud. See sai tehtud, siis edasine oli juba natuke raskem, sest pidin kogu aeg jälgima, et telefon oleks minu läheduses, juhuks, kui keegi seal chatis kirjutab. Lisaks oli mul üsna raske saladust hoida, sest olen harjunud talle kõike rääkima. Õnneks hoidsin end vaos ja ei reetnud midagi, kuigi tahtmine oli suur.
Jõudis kätte siis 11.augusti hommik. Minul oli vaba päev ja Tanel läks tööle. Tegin viimased ostud poes ja suundusin tema vanemate koju ettevalmistusi tegema. Need tehtud, tulin koju, panin koduriided selga ja tuulutasin tuba (sest olin muffineid teinud).
Kui ta koju jõudis, ei aimanud ta veel midagi.
Mina olin chatis kogu aeg teistega ühenduses, et kaugel nad on ja kas kõik jõuavad kokkulepitud ajaks kohale.
Üsna tavaliseks on saanud see, et ma ei suuda endale riideid valida. Seega ei olnud selles midagi imelikku, kui ma riidekapi ees natuke kauem aega veetsin (seekord ma teadsin tegelikult täpselt, mis ma selga panen), aga mul oli vaja viivitada.
Lõpuks hakkasimegi jalutama. Jõudsime sinna ja nägime uksel tema ema. Ta tuli meile natuke vastu, sest me arvasime, et vähe imelik oleks, kui me jõuame sinna ja maja on täitsa vaikne. Alati keegi ikka kuskil liigub või askeldab.
Ta ema oli kaval, kuna tädi pere jõuab enamasti kokkulepitud ajast hiljem, ütles ta ema: "nagu sa tead, neid veel ei ole, aga lähme meie otse rõdule".
Tanel vastu, et "ja ja, ma olingi arvestanud sellega"
Mida ta ei teadnud, oli aga see, et enne rõdu, suures toas, ootavad teda külalised. Nii kui ta sai sammu suuretoa poole astuda, hüüdsid kõik "SURPRISEEEEE"
Tanel pärast ütles, et see ehmatas teda natuke, aga see ilmselt oli hea ehmatus :)
Kuid see kõik võttis ta natuke sõnatuks. Ta ei osanud esimese hooga miskit öelda ning seetõttu tulid teised talle õnne soovima.
Kingiga oli see teema, et ta vanemad olid minult küsinud, et mida ta tahta võiks. Ma ütlesin, et rehve, aga üllatuskülalised plaanivad need talle ise kinkida. Andsin paar teist soovitust,aga lõppkokkuvõttes kinkisid nad ikkagi raha.
Tanel tundus natuke morn olevat, sest õigel päeval lootis rehvid kätte saada. Sellega oli ka üks vingerdamine. Kõik külalised pidid talle enne pidu ütlema, et ah misasja, küll su rehvid veel peavad jne, et ta jumala eest ise neid tellima ei hakkaks.
Õnneks läks kõik hästi ja pidu kujunes oodatust paremaks. Tegin jälle oma mänge ja veetsime ühe mõnusa suveõhtu!
Kallid-paid,
T.
Lugu oli nii, et palusin Tanelil minu juurde ööseks tulla, kuna ta õed tahtsid tema voodi õhupalle täis puhuda.
Ta oli enne rääkinud, et tahaks ikka midagi teha õhtupoole, noh niimoodi vastu sünnipäeva, kuna ta seda pidada otseselt ei plaaninud. Mina siis tegin ruttu chati valmis, et kes saaks suht kohe tulla salaja tema juurde, et väike üllatus korraldada. Osad said minust valesti aru, arvasid, et räägin järgmisest, ehk õigest päevast. Lõpuks tuli vist 4 inimest, kes peitsid ennast tema toas.
Kui ta minu juurde jõudis, siis mõtlesime, et läheme jalutama. Palusin tema vanematel meile mingi hetk helistada ja öelda, et arvutiga on probleem, küll Tanel siis ikka koju läheb, et uurida, mis toimps. Ei võtnud vedu, ta õde juba kirjutab, et kuule appi, mis me teeme. Lõpuks ma ütlesin, et noooo lähme vaatame siis ikkagi ära, mis seal on, et oleks rahu majas.
Külalised ootasid tema toas (seal oli kottpime), seega temale oli see kerge ehmatus, kui nurga tagant 4 suurt meest välja hüppavad.
Edasi läksime randa ja seal liitusid meiega veel mõned inimesed. Kokkuvõttes oli väga meeleolukas õhtul ja Tanelil ka hea meel!
Minul kummitas peas ikka idee talle korralik üllatuspidu teha. Kuna ta rääkis mulle pikalt, sisuliselt vist kuskil maikuust, et ta ei viitsi oma sünnipäeva pidada, sest liiga palju on korraldada jne, lõi mul kohe tuluke põlema - nüüd on minu võimalus!
Tegin chati valmis kuskil augusti alguses, et kõik teaksid arvestada. Panime paika, kus, mis mida ja arutasin plaani läbi tema emaga.
Minu idee oli järgmine: Ta ema helistab Tanelile ja ütleb, et 11.augusti õhtul tuleb tema tädi pere sünnipäevale, et see ja see kell siis oleme neile oodatud. See sai tehtud, siis edasine oli juba natuke raskem, sest pidin kogu aeg jälgima, et telefon oleks minu läheduses, juhuks, kui keegi seal chatis kirjutab. Lisaks oli mul üsna raske saladust hoida, sest olen harjunud talle kõike rääkima. Õnneks hoidsin end vaos ja ei reetnud midagi, kuigi tahtmine oli suur.
Jõudis kätte siis 11.augusti hommik. Minul oli vaba päev ja Tanel läks tööle. Tegin viimased ostud poes ja suundusin tema vanemate koju ettevalmistusi tegema. Need tehtud, tulin koju, panin koduriided selga ja tuulutasin tuba (sest olin muffineid teinud).
Kui ta koju jõudis, ei aimanud ta veel midagi.
Mina olin chatis kogu aeg teistega ühenduses, et kaugel nad on ja kas kõik jõuavad kokkulepitud ajaks kohale.
Üsna tavaliseks on saanud see, et ma ei suuda endale riideid valida. Seega ei olnud selles midagi imelikku, kui ma riidekapi ees natuke kauem aega veetsin (seekord ma teadsin tegelikult täpselt, mis ma selga panen), aga mul oli vaja viivitada.
Lõpuks hakkasimegi jalutama. Jõudsime sinna ja nägime uksel tema ema. Ta tuli meile natuke vastu, sest me arvasime, et vähe imelik oleks, kui me jõuame sinna ja maja on täitsa vaikne. Alati keegi ikka kuskil liigub või askeldab.
Ta ema oli kaval, kuna tädi pere jõuab enamasti kokkulepitud ajast hiljem, ütles ta ema: "nagu sa tead, neid veel ei ole, aga lähme meie otse rõdule".
Tanel vastu, et "ja ja, ma olingi arvestanud sellega"
Mida ta ei teadnud, oli aga see, et enne rõdu, suures toas, ootavad teda külalised. Nii kui ta sai sammu suuretoa poole astuda, hüüdsid kõik "SURPRISEEEEE"
Tanel pärast ütles, et see ehmatas teda natuke, aga see ilmselt oli hea ehmatus :)
Kuid see kõik võttis ta natuke sõnatuks. Ta ei osanud esimese hooga miskit öelda ning seetõttu tulid teised talle õnne soovima.
Kingiga oli see teema, et ta vanemad olid minult küsinud, et mida ta tahta võiks. Ma ütlesin, et rehve, aga üllatuskülalised plaanivad need talle ise kinkida. Andsin paar teist soovitust,aga lõppkokkuvõttes kinkisid nad ikkagi raha.
Tanel tundus natuke morn olevat, sest õigel päeval lootis rehvid kätte saada. Sellega oli ka üks vingerdamine. Kõik külalised pidid talle enne pidu ütlema, et ah misasja, küll su rehvid veel peavad jne, et ta jumala eest ise neid tellima ei hakkaks.
Õnneks läks kõik hästi ja pidu kujunes oodatust paremaks. Tegin jälle oma mänge ja veetsime ühe mõnusa suveõhtu!
Kallid-paid,
T.
Comments
Post a Comment