Hei,
Olen siin juba paar korda maininud, et ka Tanel sai ülikooliga ühelepoole. Eile oli lõpuks ka tema aktus ning seda oli huvitav vaadata, sest see oli absoluutselt erinev Kultuuriakadeemia omast. TTÜ's oli kõik nii akadeemiline ja kasutati väljendeid nagu "palume lavalt lahkuda, sest tuleb muusikaline vahepala" jne.
Mind häiris, et dekaan ütles oma kõnes põhimõtteliselt, et ah, see bakalaureuse kraad on täiesti mõttetu ja sellega te ei jõua kuhugi, aga kus olid inspireerivad sõnad, et te saite hakkama ja nüüd elu alles hakkab, sest saate tööle minna (kui juba ei ole) oma erialale ja teha seda, milles ollakse head. Õppida jõuab kogu elu ja minu arust ei ole nii tähtis kohe edasi magistrisse minna. Loomulikult kui elada veel kodus, on õppimine palju kergem, kui seda teha täiskohaga töö kõrvalt. Seetõttu mõistan ka, miks osad otsustavad peale esimese kraadi omandamist väikese pausi teha. Mõnel erialal ei ole magister üldse vajalik ja kui juba töökoht on olemas, siis magister on pigem enesetäiendamiseks. Et oleksid veelgi tähelepanelikum ja osavam, või siis sellepärast, et soovid õppida samal erialal midagi uut.
Mind segas aktusel natuke see, et poiss/meesterahvas, kes oli pandud nimesid ette lugema, ei osanud hästi R-tähte öelda ja see jäi natuke kõrvu.
Aga üleüldiselt, kuna infotehnoloogia teaduskonna erinevatel erialadel oli 230 lõpetajat, siis oli hea, et neil oli selline süsteem, et powerpointiga lasti lõpetajate nimed seinale (no ikkagi ju TTÜ), ühes grupis oli kuskil 10 inimest ja kui nägid oma nime, pidid kogunema aula vasakusse äärde, et saaksid kiiremini lavale ja ei pea alles kohapealt end üles upiatama hakkama. Kui laval diplom ja lilleke käes, tehti kohe ka paremas ääres portreefoto eraldi kõikidest lõpetajatest.
Kuna aktus lõppes oodatust varem ja osad inimesed seetõttu Tanelit õnnitlema ei jõudnudki, siis koduteel tegime ühe sõbra maja ees peatuse, kes oli endale ilusti ülikonna ja kingad selga pannud, et ta saaks ikkagi oma lille üle anda ja sõbrapilti teha.
Peale seda läksime Taneli pere ja vanavanematega Pirita St.Patrickusse sööma. Mõnus nädalasisene puhkepäev oli. Olgugi, et pidime kell 10 startima, aga meie ärkasime alles kusagil 9:30 :D
Sellegipoolest jõudsime õigel ajal kohale! (mitte muidugi nii vara, kui Taneli vanaema. Ta oli juba kell 10 TTÜ's kohti hoidmas :) )
PS! Mu nägu on tegelikult pühapäevasest superkrossi vaatamisest täiesti ära põlenud, aga õnneks eilseks oli punetus juba natuke tagasi tõmmanud, aga nina koorub ja otsaesine ka. Õnneks pilt tehtud piisavalt kaugelt, et seda nii selgesti näha pole.
Olen siin juba paar korda maininud, et ka Tanel sai ülikooliga ühelepoole. Eile oli lõpuks ka tema aktus ning seda oli huvitav vaadata, sest see oli absoluutselt erinev Kultuuriakadeemia omast. TTÜ's oli kõik nii akadeemiline ja kasutati väljendeid nagu "palume lavalt lahkuda, sest tuleb muusikaline vahepala" jne.
Mind häiris, et dekaan ütles oma kõnes põhimõtteliselt, et ah, see bakalaureuse kraad on täiesti mõttetu ja sellega te ei jõua kuhugi, aga kus olid inspireerivad sõnad, et te saite hakkama ja nüüd elu alles hakkab, sest saate tööle minna (kui juba ei ole) oma erialale ja teha seda, milles ollakse head. Õppida jõuab kogu elu ja minu arust ei ole nii tähtis kohe edasi magistrisse minna. Loomulikult kui elada veel kodus, on õppimine palju kergem, kui seda teha täiskohaga töö kõrvalt. Seetõttu mõistan ka, miks osad otsustavad peale esimese kraadi omandamist väikese pausi teha. Mõnel erialal ei ole magister üldse vajalik ja kui juba töökoht on olemas, siis magister on pigem enesetäiendamiseks. Et oleksid veelgi tähelepanelikum ja osavam, või siis sellepärast, et soovid õppida samal erialal midagi uut.
Mind segas aktusel natuke see, et poiss/meesterahvas, kes oli pandud nimesid ette lugema, ei osanud hästi R-tähte öelda ja see jäi natuke kõrvu.
Aga üleüldiselt, kuna infotehnoloogia teaduskonna erinevatel erialadel oli 230 lõpetajat, siis oli hea, et neil oli selline süsteem, et powerpointiga lasti lõpetajate nimed seinale (no ikkagi ju TTÜ), ühes grupis oli kuskil 10 inimest ja kui nägid oma nime, pidid kogunema aula vasakusse äärde, et saaksid kiiremini lavale ja ei pea alles kohapealt end üles upiatama hakkama. Kui laval diplom ja lilleke käes, tehti kohe ka paremas ääres portreefoto eraldi kõikidest lõpetajatest.
Kuna aktus lõppes oodatust varem ja osad inimesed seetõttu Tanelit õnnitlema ei jõudnudki, siis koduteel tegime ühe sõbra maja ees peatuse, kes oli endale ilusti ülikonna ja kingad selga pannud, et ta saaks ikkagi oma lille üle anda ja sõbrapilti teha.
Peale seda läksime Taneli pere ja vanavanematega Pirita St.Patrickusse sööma. Mõnus nädalasisene puhkepäev oli. Olgugi, et pidime kell 10 startima, aga meie ärkasime alles kusagil 9:30 :D
Sellegipoolest jõudsime õigel ajal kohale! (mitte muidugi nii vara, kui Taneli vanaema. Ta oli juba kell 10 TTÜ's kohti hoidmas :) )
Mina oma lõpetajaga. Minu tumesinine kleit pole juhuslik. Panin selle meelega, et me sobiksime :)
Praegu kõik!
Kallid-paid,
T.
PS! Mu nägu on tegelikult pühapäevasest superkrossi vaatamisest täiesti ära põlenud, aga õnneks eilseks oli punetus juba natuke tagasi tõmmanud, aga nina koorub ja otsaesine ka. Õnneks pilt tehtud piisavalt kaugelt, et seda nii selgesti näha pole.
Comments
Post a Comment