Me alustasime jaanipäeva tähistamist juba neljapäeva õhtul, kui käisime Lubja ja Pärname küla jaanitulel, mis toimus Viimsi tuletorni juures.
Mul on selline tunne, et see üritus läheb aastatega aina suuremaks. Seekord oli kohal ka näiteks Burger Kitchen (kelle friikad ja burgerid on niiiii head), lisaks müüdi igast nänni, näiteks sõlgesid, kõrvarõngaid jne. Selliseid putkasi oli kuskil 4-5. Lisaks oli lasteala, kus sai batuudil hüpata ja läbipaistva suure palli sees rinig joosta. Veidi tobe oli see, et need kõik asjad maksid. Oleks võinud olla ka paar tasuta asja lastele, sest neid oli seal tõesti palju ja vanemale ei anna midagi see, kui ta maksab 4€ näiteks selle palli sees jooksmise eest ja siis laps saab korra edasi-tagasi käia ja siis ongi kõik. Minul lapsi pole, seega otseselt kedagi valvama ei pidanud (peale purjus Oliveri), aga kujutan ette, et pooltel vanematel oleks olnud lihtsam, kui oleks olnud ka mõni tasuta atraktsioon pisematele.
Kindlasti unustasin midagi, aga jooksvalt täiendan :)
Praegu kõik!
Kallid-paid,
T.
Mul on selline tunne, et see üritus läheb aastatega aina suuremaks. Seekord oli kohal ka näiteks Burger Kitchen (kelle friikad ja burgerid on niiiii head), lisaks müüdi igast nänni, näiteks sõlgesid, kõrvarõngaid jne. Selliseid putkasi oli kuskil 4-5. Lisaks oli lasteala, kus sai batuudil hüpata ja läbipaistva suure palli sees rinig joosta. Veidi tobe oli see, et need kõik asjad maksid. Oleks võinud olla ka paar tasuta asja lastele, sest neid oli seal tõesti palju ja vanemale ei anna midagi see, kui ta maksab 4€ näiteks selle palli sees jooksmise eest ja siis laps saab korra edasi-tagasi käia ja siis ongi kõik. Minul lapsi pole, seega otseselt kedagi valvama ei pidanud (peale purjus Oliveri), aga kujutan ette, et pooltel vanematel oleks olnud lihtsam, kui oleks olnud ka mõni tasuta atraktsioon pisematele.
Lõke oli seal massiivne, kuid kui see oli juba natuke põlenud, siis see veidi valgus laiali ja tekkis selline tunne, et on kaks eraldi lõket.
Jaanitulele läksime koos Tannu perega, sest nad olid enne seda meil külas käinud. Tanel sai vanaema-vanaisa käest lõpukingiks uue teleka ja nad käisid seda uudistamas.
Õhtupoole, kui vanemad peolt koju läksid, siis hakkas hiirtel pidu. Meie lõime Tannuga hoogsalt džaivi, polkat, valssi jne. Kõike mis torust tuli, sest peol mängis muusikaks kahemehebänd, kust tuli ikka sellist mõnusat süldikat, mis jaanidele omane.
Ühel hetkel võttis Tannu ka oma õeraasu rumbat tantsima. See oli nii armas vaatepilt!
Õhtu lõppedes, kusagil 23:30 paiku lasti ka ilutulestikku ja seejärel sai veel bändi saatel mõne tunni tantsida. Me täitsa lõpuni ei jäänudki. Koju tagasi jõudsime kusagil ühe ajal ja ma vajusin mingi poole tunnipärast magama.
Reede päeval plaanisime sõita Madise maale teist jaanipäeva pidama. Oleme seal juba aastaid käinud ja seega mõtlesime ka seekord seda traditisooni hoida. Hommikul oli mul plaan paigas. Ärkan, käin pesus, söön, värvin kulmud ja siis on mul rahulikult aega pakkida ja vaadata jooksvalt, mis veel tegemist vajab, aga loomulikult nii ei läinud.
Algas kõik hästi - käisin pesus ja sõin. Siis kirjutab Tannu ema, et me läheksime pannkooke sööma. Kuna T veel põõnas, ütlesin, et meil läheb natuke aega ja panin käppelt kulmuvärvi peale. Neile jõudsime plaanitust hiljem, seega kui me koju tagasi jõudsime, oli mul pakkimiseks ei rohkem ega vähem kui 10 MINUTIT!!!! Ma olen tavaliselt see inimene, kes kõigepealt kaks tundi mõtleb, mida kotti üldse panna ja siis kaks tundi mõtleb kas kõike on ikka vaja. Ühesõnaga ma alati lasen peast läbi kõik, mis kaasa sai ja siis vastavalt kas vähendan kogust või panen midagi juurde. Seekord ma pidin käigupealt mõtlema ja ma loopisin täiesti huupi asju kotti, lootes, et ka midagi normaalset kaasa sai.
Lõpuks muidugi jäid pooled asjad kasutamata, aga Eesti ilma puhul ei või kunagi teada, mida parasjagu vaja võib minna.
Meie lõke
Madisel on cool kaamera, millega saab polaroid pilte teha
Poisid pandi rehvi vahetama - lõppes see nii, et üks töötas teised vaatasid/õpetasid
Appi need kanad... nad lihtsalt kaagutavad kogu aeg! Esimene õhtu/hommik, me polnud keegi veel magamagi läinud, kui kukk juba kaagutama kukkus. Antud pildil on nad natukeseks aedikust välja lastud - kaagutama!!!!
grupipilt esimesest õhtust - Triin & cutid (tegelt hiljem liitus veel inimesi)
Jaanid möödusid toredalt. Ei olnud liiga palju rahvast ja samas kõik olid omad. Sai palju nalja ja möllu. Üsna väsitav oli see ka, sest esimene öö Tanel norskas ja jäi vait ainult siis, kui ma teda paitasin, seega ma pidin pool ööd sellepärast üleval passima.
Teise päeva hommikul ei saanud ta maast lahti ja oli unesegane kui ma temaga rääkisin. Ühel hetkel ta lihtsalt toppis näpud kõrva ja ei kuulanud mind enam, olenemata sellest, et ma üritasin teda üles ajada, sest kell oli juba neli õhtul. Aitäh eksole :D
Hiljem ta ütles, et ei tea sellest midagi, oli ilmselt unes.
Siis me otsisime ühe venna telefoni taga ja lõpuks Tanel sajab see telefon näpus õue öeldes, et "ma ei saanud aru mis asi see pläriseb, arvasin, et äratuskell" Ei no tore on. Meie otsime juba oma 15 minutit ja ma helistasin sinna oma 8 korda :D
Pühapäeval ärkasime me vara, et kell 7 juba Pärnu poole põrutada. Tanelil oli esimene ringraja võistlus ja ta pidi kell 9 Audrus olema. Tema sõita oli superkrossi karikasarja osavõistlus ja ka üks pikk treeningpäev oli paar nädalat tagasi seljataga. Tegu oli vabaklassiga ja rajal oli 9 autot.
Jõudsime ilusti kohale ja veidi ajapärast oligi tal kvalifikatsiooni sõit, mille järgi stardirivi paika pandi. Napilt jäi ta 7.kohale, kuna suurim konkurent suutis viimastel minutitel temast veidike parema aja sõita. Meeskond tegi nalja, et ta "õppis Taneli taga sõitma".
Kui esimene sõit lahti läks, siis enne seda kõik küsisid minult, et mis tunne mul on ja kas olen närvis. Ütlesin kõigile, et ah ei misasja, ta on nii tubli ja saab hakkama, mis mul siin narveerida. Ja ohsasuss, kui start anti.... Mul hakkasid käed värisema, ma hakkasin üles alla hüppama ja läksin korraga nii närvi. Kvalifikatsioone vaadates valdas mind pigem selline heaolutunne, sest T on seda hetke nii kaua oodanud ja see, et talle selline võimalus sattus on imeline! Ja siis korraga ma olin nii närvis, sest ma teadsin mis kiirustel ta sõidab ning ta ise ka pabistas veidike. Ta ülemus oli võistluse ajal kogu aeg minu kõrval, seega ma olin T ringiaegadega kursis. Ta komenteeris mulle aeg-ajalt ka, kui ma kahtlesin, kas mõni kurv sai ilusti võetud või kas möödasõit oli ohtlik. Esimeses käis T korra lilli korjamas, aga muidu sõitis super hästi! Sai aina kõigilt kiita! Kusjuures, ta sõitis see päev välja oma parima ringiaja, mis oli isegi kiirem kui trennipäeval!
Teises sõidus tekitas natuke pinget, kui oma suurima konkurendiga koha pärast mitu korda uuesti möödasõitu oli teha vaja. T jäi õnneks seekord peale. Kolmandas sõidus tekkis korra ühe autoga ka kerge kontakt (mitte küll Taneli süül), aga mis võistlus see on, kui midagi huvitavat ei juhtu eks :)
Nüüd on vaja sponsorid hankida ja siis ta saab juba suuremaid võistluseid haarata :)
Minu meelest igati korda läinud nädalavahetus! Kui mõelda veel sellele, et umbes pooled autod vastasid BMW 325 cup'i nõuetele ja kolmel autol olid superkrossil teistest võimsamad mootorid, siis kujutage ette, mis siis oleks saanud, kui neil kõigil oleks kõik võrdne olnud? :)
Hommikul kl 9, kui auto treilalt maha võeti
mina oma võidusõitjaga
Pillid kotti ja kodupoole
Kindlasti unustasin midagi, aga jooksvalt täiendan :)
Praegu kõik!
Kallid-paid,
T.
Comments
Post a Comment