Nädalavahetusest

Hei,

Kuna Tanel pidi tegelema oma lõputööga, siis minul oli enamvähem "kohustus" kodust eemal olla. Ta küll ütles, et teda ei sega kui ma siin olen, aga mulle endale tundus mugavam minna näiteks emale külla. Tahes tahtmata ma ju tekitaksin kodus lärmi... ala nõusid pestes vms.
Kuna reede oli mul vaba päev, siis ma kirjutasin Anettele, et võiks midagi teha. Meil on tegelikult traditsioon, et kui me kokku saame, siis alati me sööme kooki. (Paksukeste suvelaager here i come). Anyways, kuna see päev oli üllatuslikult vääägaa soe ja mõnus, seadsime me suuna Telliskivi loomelinnakusse. Kalamaja päevad algasid küll alles laupäeval, aga kuna seal on palju söögikohti, lootsime seal midagi uut ja huvitavat maitsta. Ma tahtsin Margot Crepes&Waffles (loodan, et nimega ei eksinud) konteinerist magusat ostma, aga kuna Nete tahtis kana, siis valisime hoopis Street Castro. Ma olen täiesti aus... Kui ma esimese ampsu seda kana võtsin, siis ma kahetsesin tohutult, et ma ikkagi oma esimese valiku juurde ei jäänud. Portsjon oli piisavalt suur, aga see kana oli kergelt öeldes ebameeldiva maitsega, seega ma sõin lihsalt veits friikaid. Kõrvale oli pandud kaks kastet - üks oli ketšup ja teine veidi teravam, aga ketšupi laadne.
Aga ma ütlen, maitsed on erinevad, minule lihtsalt see konkreetne toit eriti ei istunud. Ma muidugi olen üsna valiv kah.

toidubussi "Street Castro" tehtud kanaeine

Peale sööki ei tahtnud me veel koju minna, seega otsustasime, et jalutame natukene Kadriorus. Ilm oli nii fantastiline, et patt oleks olnud seda toas istumise ja teleka vaatamisega raisata. Ostsime jätsi kah. Alustasime Jaapani aiast, tegime seal tiirukese ja edasi läksime Kadrioru muuseumi suunas, jõudsime parki ja seal oli ka lõbustuspark. Atraktsioonidel ei käinud, aga tiiru tegime küll ja vaatasime, mida põnevat seal teha saab. Ega meil eriti kuskile minna polnud, enamus ikkagi ju väikeste laste jaoks. Peale seda kõmpisime tasapisi tagasi ja rääkisime maast ja ilmast, nagu ikka!

Kui ma lõuna paiku koju jõudsin, proovisin hakata kohe uusi plaane hauduma. See kulmineerus sellega, et ma läksin Madise juurde, kus me seltskonnaga Kariibimere piraate vaatasime ja sushit tegime. Ja kuna mul oli meeegggaa koogi istu, siis loomulikult kattis lauake end lausa kahe erineva koogiga! Mmmm...

                                                                                                       Tosca kook

PS! Ma olin enne kodus just Tannule öelnud, et tahaks maasikaid ka ja kui Madise juurde jõudsin ja vett palusin, siis ta pani need mulle vette! (ta ei teadnud muidu, et ma neid tahan, nii cool:D)

Kõrval on kook nimega "sipelgapesa" mega nämmaaa

Laupäev algas mul üsnagi varakult. Kuna me otsustasime oma magamistoas suure ruloo eest ära võtta ja jätta vaid õhulised kardinad, äratas päike mind juba kuskil kell 9 ja enne seda olid jõudnud umbes pooled maijooksulised mulle kirjutada, et mis selga panna jnejne. Tõusin üles ja otsutasin banaanipannkooke teha. Nagu ma mainisin, toimus maijooks ja kuna mina olin Pirita Selveri kõrval/taga/velodreki vastas oleva punkti nn "vastutav isik", siis pidime me Tannuga veidi varem ka kohal olema. Ehk siis mina olin otsinud inimesi, kes tuleksid minu punkti jooksjatele ja kõndijatele jooke jagama.

Kes on kunagi joogipunktis olema pidanud, teab, et see pole üldse nii kerge kui tunduda võib. Mis see on siis paar topsikest vett või sprodijooki täis valada ja inimestele pakkuda eks... Kui oioioi mis tegelikus on. Sa küll paned alguses endale hulga topse valmis, aga reaalsus on see, et need kaovad sealt laualt kiiremini kui nad sinna jõuavad tekkida. Sa pead töötama metsikul kiirusel, et inimestel oleks mida juua ja, et nad ei peaks seda ühte topsikut mega kaua ootama. 

Lisaks viskavad enamus inimesi oma topsid maha, olenemata sellest, et prügikast võib olla 1meetri kaugusel. Kuna mina lauataha jooki jagama ei läinud, vaid vastutasin üleüldise korra eest, siis hakkasin ühel hetkel neid topse maast prügikotti korjama. Mis kulmineerus sellega, et ma pool aega seisin tee ääres, prügikott näpus ja lasin inimestel oma topse sinna visata. Taneli telefon oli mul terve aeg taskus ja tal on sammulugeja sees. See ütles peale jooksu, et ma olin teinud üle 6000 sammu! Kujutate ette? Ma käisin ja kõmpisin ringi, kui ma neid topse koristasin. Sain ikka sellist trenni, et järgmine päev olid reie ja pepsi lihased nii valusad, et peaaegu istuda-astuda ei saanud :D 

Aga minu arust on see mega fun üritus! Hea tunne anda kuidagi oma panus asjasse ja see õpetab hästi ka koostööd tegema. Minu arust lahe ja lähen kindlasti veel!

Minu tublid töömesilased vol 1

Minu tublid töömesilased vol 2 (+mõned, kes veel pidilt välja jäid. Nt Tannu)

Kui me jooksult koju jõudsime, siis ei olnud mul pikalt aega, sest pidin minema muusikali "Drowsy Chaperone" lõpupiknikule. Vahetasin riided, istusin paar hetke diivanil, ampsasin paar ampsu ja suundusingi sinna. Õnneks toimus pidu siinsamas Viimsis. Tore oli kõiki jälle näha. Tegime lõket, osad grillisid ja saime kõik omavahel niisama juttu puhuda. Ilm oli ka mõnus. Muidugi ma jäin kauemaks kui plaanitud, seega pidi Oliver mulle vahepeal pusa tooma (Tanelil oli piisavalt tegemist lõputööga ja seetõttu oli Oliver nõus meid hädast välja aitama :)) Ma muidugi tekitasin draamat sellepärast, et Tanel ei küsinud mis pusa ja asju mulle üldse kaasa anda ja siis ma leidsin, et need asjad mis ta andis on jummmala mõttetud ja võiks üleüldse koju tagasi viia. Nagu aeg näitab, siis naised dramatiseerivad kõike üle ja tegelikult läks see suur soe pusa mulle ilusti nahkjaki alla ja kaasa antud tuulekas läks õhtu jooksul selga mu emale, kellel samuti polnud eriti palju sooje riideid kaasas. Lõpp hea - kõik hea!

Pühapäev algas tasakesi, ei kiirustanud üles ärkamisega. Tanel tegi hommikuks putru. Mmm... :) 

Peale seda hakkas ta jälle lõputööd tegema ja mina otsustasin naaksu tõmmata. Läksin ema juurde, õde oli ka parajasti kodus ja niimoodi ma seal terrvee päeva diivanil pool-unes lebotasingi. Kuna mu õde on lõpetamas Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemiat, siis vaatasime õhtul etv2 pealt veel Kultuuriakadeemia juubelkontserti ülekannet. See oli väga huvitav ja teistmoodi. Nalja sai ikka ka. Näiteks olid näite-tudengid ette valmistanud vahva šketši, kus üks oli siis lavakunstikooli vastuvõtu žüriis ja see algas sellega, et ta ütles sisse astunud "tudengi kandidaadile" "Tõmba kohe heaga paar meetrit kaugemale" haha me naersime Liisuga selle üle ikka pikalt. Ei vahva kontset oli! Soovitan järgi vaadata (kui etv2'l selline võimalus on?)

Siis vaatasime veel Väikeste Hiiglaste parimaid klippe ja naersime, kui armas see pisike Oliver ikka on. Viskab nalja ja ise nii tõsine seal juures.

Koju jõudsin alles kusagil 22 aegu ja siis üsna kohe läksin ka tudule. 

Ja algas jälle töönädal.....

Hetkel kõik!

Kallid-paid,

T.