Nagu ikka, on erinevatel aastaaegadel liikvel igasugu viirusi ja haigusi. Kuna mu ema on lasteaia õpetaja/õppelajuhataja, on mulle üsna teada perioodid, millal kõik seesugused asjad liikvel on.
Paraku külmetuse eest ei ole keegi kaitstud ja see tabab enamasti üsna ootamatult. Uskuge või mitte, aga mina olen näiteks selline inimene, et kui ma aevastan ja mitte keegi ruumis mulle "tervist" seepeale ei ütle, on mul nohu garanteeritud. Ilma naljata.
Ma võiks öelda, et mul on nõrk immuunsussüsteem ja ma tean ka põhjust. Nimelt olin ma varem väga palju angiinis ja põskkoopapõletikus, mis kõik tähendasid antibiootikumide kuuri ja see lõhkus aegsasti mind ja minu keha kaitsevat immuunsussüsteemi. Praegu ma võtan D-vitamiini ja paari muud tabletti veel, et seda taas tugevdada.
Kõik see kulmineerus sellega, et mul lõigati ära mandlid. Nii ja mis siis juhtus? Ma olin kuulekas taastuja - 2 nädalat kindlasti sõin ainult vedelaid sööke (alguses ka beebipüreesid, aga no need viskasid kiiresti üle) ja olin kenasti kodus ega roninud kuskile. Rääkisin nii palju kui sain, kuna arst ütles, et see on parim ravi, kuid mis siis juhtus? Juhtus see, et peale operatsioonilt tulekut olin ma ligi aasta aega 37,5 palavikus, ehk keha andis märku, et midagi on valesti. Käisin uuringutel, midagi ei leitud. Soovitati üks bakteriuuring teha, ei midagi. Seega ma käisin aasta otsa ringi, olles ise kergelt palavikuline ja kurk valutas pidevalt.
Mandlid tegelikult ju kaitsevad inimese organismi ja kuna mul neid ei ole, olen võibolla vastuvõtlikum erinevatele (külmetus)haigustele ja taaskord on üks mind jalust niitnud. Teate küll, see vastik nohu, köha ja pea paks tunne. Eile kraadisin, oli 37,5, aga minu jaoks konkreetselt, ei muuda see midagi, sest nagu eelnevalt mainitud, peale mandlioppi kõndisin sellega iga päev ringi ja nüüd ma enam ei tunnegi seda kehatemperatuuri. Minu olemine muutub kardinaalselt alles siis, kui palavik jõuab sinna 38 kanti. Enne seda on kõik talutav.
Külmetuse juures kõige nõmedam osa ongi see, et kui ka palavikku ei ole, siis enesetunne on ikkagi väga halb. Magada ei saa korralikult, minul näiteks neelatamisega probleeme... Kellele seda vaja eks.
Ma olen nüüdseks kolm päeva haige olnud, aga reklaam väidab, et see peaks kestma kusagil 5-7 päeva, niiet loodan siis ülehomseks terve olla! Reklaame ju peab uskuma ;)
Olge terved ja kandke ikka mütse-salle ja riietuge soojalt! :)
Kallid-paid,
T.
Paraku külmetuse eest ei ole keegi kaitstud ja see tabab enamasti üsna ootamatult. Uskuge või mitte, aga mina olen näiteks selline inimene, et kui ma aevastan ja mitte keegi ruumis mulle "tervist" seepeale ei ütle, on mul nohu garanteeritud. Ilma naljata.
Ma võiks öelda, et mul on nõrk immuunsussüsteem ja ma tean ka põhjust. Nimelt olin ma varem väga palju angiinis ja põskkoopapõletikus, mis kõik tähendasid antibiootikumide kuuri ja see lõhkus aegsasti mind ja minu keha kaitsevat immuunsussüsteemi. Praegu ma võtan D-vitamiini ja paari muud tabletti veel, et seda taas tugevdada.
Kõik see kulmineerus sellega, et mul lõigati ära mandlid. Nii ja mis siis juhtus? Ma olin kuulekas taastuja - 2 nädalat kindlasti sõin ainult vedelaid sööke (alguses ka beebipüreesid, aga no need viskasid kiiresti üle) ja olin kenasti kodus ega roninud kuskile. Rääkisin nii palju kui sain, kuna arst ütles, et see on parim ravi, kuid mis siis juhtus? Juhtus see, et peale operatsioonilt tulekut olin ma ligi aasta aega 37,5 palavikus, ehk keha andis märku, et midagi on valesti. Käisin uuringutel, midagi ei leitud. Soovitati üks bakteriuuring teha, ei midagi. Seega ma käisin aasta otsa ringi, olles ise kergelt palavikuline ja kurk valutas pidevalt.
Mandlid tegelikult ju kaitsevad inimese organismi ja kuna mul neid ei ole, olen võibolla vastuvõtlikum erinevatele (külmetus)haigustele ja taaskord on üks mind jalust niitnud. Teate küll, see vastik nohu, köha ja pea paks tunne. Eile kraadisin, oli 37,5, aga minu jaoks konkreetselt, ei muuda see midagi, sest nagu eelnevalt mainitud, peale mandlioppi kõndisin sellega iga päev ringi ja nüüd ma enam ei tunnegi seda kehatemperatuuri. Minu olemine muutub kardinaalselt alles siis, kui palavik jõuab sinna 38 kanti. Enne seda on kõik talutav.
Külmetuse juures kõige nõmedam osa ongi see, et kui ka palavikku ei ole, siis enesetunne on ikkagi väga halb. Magada ei saa korralikult, minul näiteks neelatamisega probleeme... Kellele seda vaja eks.
Ma olen nüüdseks kolm päeva haige olnud, aga reklaam väidab, et see peaks kestma kusagil 5-7 päeva, niiet loodan siis ülehomseks terve olla! Reklaame ju peab uskuma ;)
Olge terved ja kandke ikka mütse-salle ja riietuge soojalt! :)
Kallid-paid,
T.
Comments
Post a Comment