Ma olen kihlatud!?

Ei saaks öelda, et kõik, aga ilmselt enamus naisi ootab peale mõneajast suhtesolemis ikka seda sõrmust sõrme. Ei ole ka mina sellekohapealt mingi erand ja kuna oleme Taneliga nüüdseks 5aastat koos olnud, ootasin seda juba mõnda aega. Juttu tegin ma sellest juba oma paar aastakest tagasi ja eks vihjeid tuli siiani aeg-ajalt, kuid tunduvalt vähem, sest Tanel väga kavalalt muutus selle teema peale pahuraks ja tujukaks, seega jäi see minu poolt kuidagi soiku ja seetõttu oli ka minu üllatus suurem, kui see tõesti juhtus.

Meie aastapäev on 23.detsember ja enamasti oleme sellel päeval midagi teinud - kas kuhugi hotelli läinud või lihtsalt söömas käinud ja väikseid kinke vahetanud. Me oleme kokku leppinud, et enamasti on jõulu-ja aastapäevakink meil kaks ühes, kuna need nagunii nii lähestikku on.
Ma ei ütleks, et olen hea kingituste tegija, ma kipun kokku ostma igast nodi, mis tundub mulle lahe, kuid võibolla kingisaajale nii väga  ei meeldigi, kuid see-aasta ma tundsin, et kingin tõesti Tanelile aastapäevaks midagi, millega ta väga rahule jääb ja seetõttu uhkustasin iga päev, et "Sa ei kujuta ette kui lahe kink mul Sulle on, sul jääb suu lahti, see on nii lahe" jne. Täitsa loll eks. Taneli kinki (sõrmus) trumpas selle sajatuhandega üle.

Meie kihlumise lugu

Paljusi ikkagi huvitab, et kuidas kõik käis. Tegin ise juba nalja, et tänapäevane ettepanek oleks olnud ikka selline, et istume kahekesi diivanil, oleme telefonides ja järsku tuleb mulle messengeri teade, et "tuled naiseks vä?" ja ma saadan vastu selle üübernõmeda suure "LIKE" pöidla. Õnneks ettepanek siiski päris selline välja ei näinud. 

Päev enne, 22dets käis Tanel sõbra juures. Mulle ütles, et neil on niisama jõulueelne pelamisõhtu, kuid hiljem tuli välja, et tegelikult saadi kokku selleks, et lisaks pelamisele ka järgmise päeva ettevalmistuste- ja üleüldine plaan paika panna. Ma veel käisin õhtul Tanelil autoga järel ja tõime ta ühe sõbra ka koju ja ta ütles veel, et arutame homme siis seda (mingi auto nimetus) plaani ja mina olin, et jaa kui te tahate homme kokku saada, siis see on okei, teadmata, et see oli "undercover-name" sellele, mis tegelikult juhutma hakkab. 

23.detsember oli Tanelil poolik tööpäev ja minul oli üks geellaki klient. Peale seda käisime uulistas söömas ja korra ka Rocca al Mares shoppamas, sest meil kummalgi oli paar jõulukinki veel puudu. Tanel oli mudugi terve aeg, et "miks me juba Viimsisse ei lähe, ma ei viitsi enam poes olla, seda saab Viimsist ka jne" ja lisas, et tal on vaja vanemate juurest läbi käia. Hästi. Hakkame Viimsi poole jõudma ja vaatan, et keerame Haabneeme ranna poole, ma veel uurin, et kas me käime kuskilt läbi või kes siin elab, kuna pidime ju vanemate juurde minema. Tanel oli, et aa korra käime, aga ei mingit selget vastust miks ja milleks. Jõudsime siis ranna juurde, ta läheb õue ja tuleb teeb mulle ukse lahti ja ütleb, et ma tuleks ka. Mõtlesin siis, et kuna me varem käisime hästi palju jalutamas, et võibolla tõesti tahab peale sööki ja enne jõule kerge jalutuskäigu rannas teha. Läksin siis õue ja sinna rannabaari ette jõudes näen mitut tõrvikut ja uhke setup ja ma läksin sellest juba kergelt elevile, kuid ei tahtnud liiga palju loota. Kõndisime siis edasi sinna tõrvikute keskele ning liivapeale on tehtud suur süda ja järsku Tanel keerab mu poole ja ütleb "Me oleme nii kaua koos olnud ja ma tahan, et see jätkuks" ja laskub ühele põlvele ja võtab taskust sõrmuse karbi ja palub mind naiseks!!!!  Mul lihtsalt tulid koheselt pisarad silma ja kui JAH-sõna ütlesin, lasid need kaks sama sõpra, kellega eile plaani peeti, ilutulestikku õhku... Tanel ütles, et teel Viimsisse oli tal jalg nii värisenud ja kerge närv ikka sisse tulnud. Lisaks ta väga kavalalt pani sõites waze tööle ja jagas meie sõitu ühe sõbraga, kes rannas ootas, seega ta sai kenasti jälgida, kaugel me oleme ja millal tõrvikud põlema panna. Tegelikult oli Tanel plaaninud, et see setup seatakse üles muulile, aga kuna see päev on väga tuuline, siis päeval tuli asukoht ära muuta ja kuna Tanel oli tööl, siis tegelikult ta ka täpselt ei teadnud kuhu tõrvikud liigutati, talle öeldi lihtsalt, et tule sinna ja keera sinna. Edasi käisime juba tema ja minu vanemad läbi ja teatasime kõigile uhkelt, mis just juhtunud oli... Kodus jõime shampust ja vaatasime filmi ja mina muidugi ei suutnud silmi ära saada sellelt ilusalt sõrmuselt...
Oh, see õhtu oli nii maagiline...

Pulmapäev meil hetkel veel paigas ei ole. Praegu elame hetkes ja naudime seda, et oleme KIHLATUD!


Kallid-paid,
T.