Kallil Tanelil oli sünnipäev!
Miskipärast oli mul tahtmine tema päeva ka teistega jagada, seega kes mul snapis on, need võisid päev otsa vaadata, mida me nüüd teeme ja kus me oleme. Mulle nii meeldivad sünnipäevad ja eriti meeldib mulle teha sünnipäevalapsele rõõmu ning teha kõik selleks, et see päev saaks imeline!
Kuna me kahjuks veel koos ei ela, on meil traditsiooniks saanud see, et päev enne lähen kas mina tema juurde või tema tuleb minu juurde, et siis hommikul koos sünnipäeval üles ärgata. Nii oli ka see aasta. Muidugi peab alati arvestama sellega, et meie mõlema perel on kombes hommikuti üles laulma tulla ja selleks, et olukord piinlik poleks (näiteks, et mina laman seal Tannu kõrval sama uhkelt nagu oleks hoopis minu päev), siis me ikka hoiatame ette, et äratataks siis kas mind või teda varem.
Seekord oli nii, et kell 7 oli äratus, sest Taneli isa pidi tööle minema. Kurb selle asja juures on see, et sünnipäevalaps saab siis ise juba sotti, et nii, nüüd tullakse äratama, aga pole viga :)
Mul on tegelikult üks tore video tema äratamisest, aga kuna ta on seal ise niiii-niiii unine, siis ma seda siin hetkel jagama ei hakka.
Peale äratust meil kummalgi enam und ei tulnud ja kingitused olid kah üle antud. Ma kinkisin talle lebokoti, mis on viimasel ajal väga populaarseks ajaks saanud, kaks emoticon-patja ja tema lemmik kommid. Nii me siis läksime seda lebokotti kell 7:30 testima. No ei ole nii kerge see õhu saamine sinna sisse. Mina küll ise ei proovinud, aga nii Tanelil, ta emal ning õhtul ka tema isal ei õnnestunud see esimese paari minutiga. Harjutamise asi. Lõpuks saime ka õhu sisse ja sünnipäevalaps sai katsetama hakata.
Peale meeletuid sünnipäeva-soove ja mitmeid-mitmeid telefonikõnesi tuli meil ikkagi uni peale ja kusagil 10 aegu läksime me siiski natukeseks tagasi voodisse. Leppisime kokku, et magame kusagil tund, tund pool, et siis Taneli sünnipäevakingile järgi minna. (Ta ei teadnud kuni sünnipäeva eelpäevale mida ta vanematelt tahab, seega me kolasime linnas ringi ja lõpuks ta otsustas bassikõlari kasuks)
Magasime me loomulikult kauem.. Mina küll ärkasin äratuskella peale üles, aga Tanelit ei huvitanud see üldse, isegi see mitte, et tema kingitus ootab. Seega läksime me linna oodatust hiljem, aga sellest polnud midagi, sest kõlar oli tal nagunii enne kinni pandud. (Tal oli kaua dilemma kahe kõlari vahel ning lõpuks ta konsulteeris Inglismaal ühe teadjaga, kes soovitas siis seda, mille ta ostis)
Õnnelik sünnipäevalaps on oma kõlari lõpuks kätte saanud. Kusjuures, tal läks sellega veel nii hästi, et ta naljaga küsis, kas sünnipäevasoodustust saaks ja selle ta ka sai!
Koju jõudes algas muidugi kohe bassikõlari autosse paigaldamine. Tanel oli kohati päris vihane juba, sest asjad ei läinud nii nagu ta soovis. Minu ülesanne oli siis tema kõrval seista ja öelda, et "kõik on korras, pole see asi nii hull midagi". Lõpuks pidime kiire reisi Ülemistesse tegema, sest kui ta oli auto juba lahti kiskunud, selgus, et tal pole raadio küljes mingit jublakat, kuhu see bassikõlari juhe ühendada. Taneli emale see muidugi ei meeldinud, sest külaliste tulekuni oli kuskil pool tundi! Aga ära me käisime ja paigaldamine pidi jääma homset ootama.
Õhtul käisime veel Black Rose's mõne Taneli sõbraga.
Lõpuks sai ka bassikõlar autosse ja sünnipäeva peod peetud, seega kõik loksus paika ja Tanel oli õnnelik! :)
Kallid-paid,
T.
Miskipärast oli mul tahtmine tema päeva ka teistega jagada, seega kes mul snapis on, need võisid päev otsa vaadata, mida me nüüd teeme ja kus me oleme. Mulle nii meeldivad sünnipäevad ja eriti meeldib mulle teha sünnipäevalapsele rõõmu ning teha kõik selleks, et see päev saaks imeline!
Kuna me kahjuks veel koos ei ela, on meil traditsiooniks saanud see, et päev enne lähen kas mina tema juurde või tema tuleb minu juurde, et siis hommikul koos sünnipäeval üles ärgata. Nii oli ka see aasta. Muidugi peab alati arvestama sellega, et meie mõlema perel on kombes hommikuti üles laulma tulla ja selleks, et olukord piinlik poleks (näiteks, et mina laman seal Tannu kõrval sama uhkelt nagu oleks hoopis minu päev), siis me ikka hoiatame ette, et äratataks siis kas mind või teda varem.
Seekord oli nii, et kell 7 oli äratus, sest Taneli isa pidi tööle minema. Kurb selle asja juures on see, et sünnipäevalaps saab siis ise juba sotti, et nii, nüüd tullakse äratama, aga pole viga :)
Mul on tegelikult üks tore video tema äratamisest, aga kuna ta on seal ise niiii-niiii unine, siis ma seda siin hetkel jagama ei hakka.
Peale äratust meil kummalgi enam und ei tulnud ja kingitused olid kah üle antud. Ma kinkisin talle lebokoti, mis on viimasel ajal väga populaarseks ajaks saanud, kaks emoticon-patja ja tema lemmik kommid. Nii me siis läksime seda lebokotti kell 7:30 testima. No ei ole nii kerge see õhu saamine sinna sisse. Mina küll ise ei proovinud, aga nii Tanelil, ta emal ning õhtul ka tema isal ei õnnestunud see esimese paari minutiga. Harjutamise asi. Lõpuks saime ka õhu sisse ja sünnipäevalaps sai katsetama hakata.
Peale meeletuid sünnipäeva-soove ja mitmeid-mitmeid telefonikõnesi tuli meil ikkagi uni peale ja kusagil 10 aegu läksime me siiski natukeseks tagasi voodisse. Leppisime kokku, et magame kusagil tund, tund pool, et siis Taneli sünnipäevakingile järgi minna. (Ta ei teadnud kuni sünnipäeva eelpäevale mida ta vanematelt tahab, seega me kolasime linnas ringi ja lõpuks ta otsustas bassikõlari kasuks)
Magasime me loomulikult kauem.. Mina küll ärkasin äratuskella peale üles, aga Tanelit ei huvitanud see üldse, isegi see mitte, et tema kingitus ootab. Seega läksime me linna oodatust hiljem, aga sellest polnud midagi, sest kõlar oli tal nagunii enne kinni pandud. (Tal oli kaua dilemma kahe kõlari vahel ning lõpuks ta konsulteeris Inglismaal ühe teadjaga, kes soovitas siis seda, mille ta ostis)
Õnnelik sünnipäevalaps on oma kõlari lõpuks kätte saanud. Kusjuures, tal läks sellega veel nii hästi, et ta naljaga küsis, kas sünnipäevasoodustust saaks ja selle ta ka sai!
Koju jõudes algas muidugi kohe bassikõlari autosse paigaldamine. Tanel oli kohati päris vihane juba, sest asjad ei läinud nii nagu ta soovis. Minu ülesanne oli siis tema kõrval seista ja öelda, et "kõik on korras, pole see asi nii hull midagi". Lõpuks pidime kiire reisi Ülemistesse tegema, sest kui ta oli auto juba lahti kiskunud, selgus, et tal pole raadio küljes mingit jublakat, kuhu see bassikõlari juhe ühendada. Taneli emale see muidugi ei meeldinud, sest külaliste tulekuni oli kuskil pool tundi! Aga ära me käisime ja paigaldamine pidi jääma homset ootama.
Õhtul käisime veel Black Rose's mõne Taneli sõbraga.
Lõpuks sai ka bassikõlar autosse ja sünnipäeva peod peetud, seega kõik loksus paika ja Tanel oli õnnelik! :)
Kallid-paid,
T.
Comments
Post a Comment