Taaskord olen oma blogi unarusse jätnud ning avastasin, et mul on siin toodete katsetus, mille ma ka täiesti ära olen unustanud... Niipalju siis sellest... Mõtlesin tänase vastlapäeva puhul sellest veidike rääkida. Millised on traditsioonid.
Vastlapäev on liikuv püha, noorkuu teisipäev seitse nädalat enne lihavõtteid, päev enne tuhkapäeva, algselt kolmepäevane kirikupüha enne suure paastu algust. Vastlapäev lõpetas jõuludega alanud talvise lõbustusaja ja alustas suurt paastu (kestab lihavõteteni). Vastlapäev on just naiste püha - naised peaksid täna seadma oma sammud kõrtsi, et linapikkust juua. Seda juuakse tavaliselt otse pudelist - nii saab ka pikka voolu, mis taas linadele lisakasvu annab.
Vastlapäevakombed ja vastlatoidud on püsinud üsna muutumatuna tänu lastele ja noortele. Peale seajalgade, soolaubade ja hernesupi on vastlapäeva nö "eritoit" loomulikult VASTLAKUKLID! Lisaks on tänaseni populaarne ka liu laskmine, ainult vahe on selles, et veel 20.sajandil püüti hobuse ja saaniga sõita, mäest lasti alla suurte kelkude ja regedega, siis nüüdseks kõlbab allalaskmiseks ka plastikaaditükk, liulaud või tavaline kelk. 20ndal sajandil kasutati liulaskmiseks ka linast kotti või peotäit linu. Liugulaskmas võib käia igaüks!
Nii nagu ka vanasti, võisteltakse teinekord tänasel päevalgi pikema liu pärast. 19. ja 20. sajandil pidi see tagama linaõnne, tänaseks on sellest saanud pigem vaid ütlus.
Vastlavurr (urr, urriluu, uuriluu, unn)
Sea sääreluu keskele tehti auk, aeti nöör läbi ja tõmmati see siis hooga undama. Hiljem muutus tavaks asendada kondid nööpidega.
Keelud
Naistetööd olid keelatud, eriti ketramine ja ringliikumisega seotud töd, sest muidu tuli lambakahju. Võis aga punuda paelu ja teha nööri. Tule süütamine oli keelatud, sest see kahjustas kariloomi ja hobuseid. Ei mindud külla.
Toidud
Ennustamine
Söödud kontidele pandi nimed juurde ja kutsuti siis koer tuppa. Kelle kondi koer valis, sai mehele.
Kada ajamine
Kada ajamine ehk õlenuku viimine perest perre. Enamasti õlgi täistopitud mehekuju kanti salaja naabri ukse taha või viidi kodus eemale, sel kombel eemaldati kahjulikud jõud.
Naljakad kombed
Naised uskusid, et kui vastlakuu laseb ennast vaadata, siis saab tema käest endale aastaks ilu ja tervist nõuda. Juukseid kammiti hoolega. Vastlarasva sõrmedelt ära ei lakutud ja palgeid rasvaläikest puhtaks ka ei nühitud - muidu pidavat suvel terariistad kõik kergesti sõrme hakkama.
Head vastlapäeva kõigile ja sööge siis palju vastlakukleid!
Vastlapäev on liikuv püha, noorkuu teisipäev seitse nädalat enne lihavõtteid, päev enne tuhkapäeva, algselt kolmepäevane kirikupüha enne suure paastu algust. Vastlapäev lõpetas jõuludega alanud talvise lõbustusaja ja alustas suurt paastu (kestab lihavõteteni). Vastlapäev on just naiste püha - naised peaksid täna seadma oma sammud kõrtsi, et linapikkust juua. Seda juuakse tavaliselt otse pudelist - nii saab ka pikka voolu, mis taas linadele lisakasvu annab.
Vastlapäevakombed ja vastlatoidud on püsinud üsna muutumatuna tänu lastele ja noortele. Peale seajalgade, soolaubade ja hernesupi on vastlapäeva nö "eritoit" loomulikult VASTLAKUKLID! Lisaks on tänaseni populaarne ka liu laskmine, ainult vahe on selles, et veel 20.sajandil püüti hobuse ja saaniga sõita, mäest lasti alla suurte kelkude ja regedega, siis nüüdseks kõlbab allalaskmiseks ka plastikaaditükk, liulaud või tavaline kelk. 20ndal sajandil kasutati liulaskmiseks ka linast kotti või peotäit linu. Liugulaskmas võib käia igaüks!
Nii nagu ka vanasti, võisteltakse teinekord tänasel päevalgi pikema liu pärast. 19. ja 20. sajandil pidi see tagama linaõnne, tänaseks on sellest saanud pigem vaid ütlus.
Vastlavurr (urr, urriluu, uuriluu, unn)
Sea sääreluu keskele tehti auk, aeti nöör läbi ja tõmmati see siis hooga undama. Hiljem muutus tavaks asendada kondid nööpidega.
Keelud
Naistetööd olid keelatud, eriti ketramine ja ringliikumisega seotud töd, sest muidu tuli lambakahju. Võis aga punuda paelu ja teha nööri. Tule süütamine oli keelatud, sest see kahjustas kariloomi ja hobuseid. Ei mindud külla.
Toidud
Saartel söödi vastlapäeval seitse korda. Üldiselt valmistati hommikuks vastlapuder - enamasti tangupuder, mis rituaalse toiduna kuulus ikka suurte pühade lauale. Lõunaks või õhtuks olid seajalad ubade või hernestega. Eriline maiuspala oli seasaba, mis 20. sajandil jäeti lastele, 19. sajandil aga kuulus pereisale, külvajale. Selle päeva road valmistati lihast. Eraldi pakuti veel soolaube.
Odrast vastlakaraski vahetasid 20. sajandil välja vahukoore- ehk vastlakuklid, Mulgimaal oli kombeks valmistada vastlakorpe.
Ennustamine
Söödud kontidele pandi nimed juurde ja kutsuti siis koer tuppa. Kelle kondi koer valis, sai mehele.
Kada ajamine
Kada ajamine ehk õlenuku viimine perest perre. Enamasti õlgi täistopitud mehekuju kanti salaja naabri ukse taha või viidi kodus eemale, sel kombel eemaldati kahjulikud jõud.
Naljakad kombed
Naised uskusid, et kui vastlakuu laseb ennast vaadata, siis saab tema käest endale aastaks ilu ja tervist nõuda. Juukseid kammiti hoolega. Vastlarasva sõrmedelt ära ei lakutud ja palgeid rasvaläikest puhtaks ka ei nühitud - muidu pidavat suvel terariistad kõik kergesti sõrme hakkama.
Head vastlapäeva kõigile ja sööge siis palju vastlakukleid!
Kallid-paid,
T.
Comments
Post a Comment