Alustuseks...

Ma ei mäletanudki, et mul eksisteerib selline asi nagu blogi, kuid ühel hetkel ma kuidagi siia jõudsin. Õnneks oli see olnud rohkem mulle endale ja ma polnud seda eriti kusagil jaganud. Niisiis avanes mul suurepärane võimalus kustutada siit igasugu piinlikke postitusi, mida tegelikult endal päris naljakas lugeda oli. Oleksin mõne postituse võinud muidugi alles jätta, aga siis oleks ilmselt paljud arvanud, et ma olen peast põrunud või midagi... Tiineka mõistus, teate küll.

Praegu otsustasin blogi pidama hakata väga lihtsalt põhjusel. Nimelt asusin eelmisel sügisel õppima kooli nimega Eesti Esimene Erakosmeetikakool. See polnud mu esimene valik, mistõttu oli seal alguses väga raske. Kõik oli nii erinev ja teistmoodi ning kuna ma eelnevalt ei olnud niiväga selliste asjadega kokku puutunud, tundus see veel eriti raske. 

Koolist... 

Nagu ma juba mainisin, algas mu kool septembris, kuna kool on tasuline, siis oli tahtjaid üllatavalt palju. Mina valisin kosmeetiku eriala ning mu grupis on lausa 22 tüdrukut. Lisaks minu grupile avati ka vene kosmeetikute grupp ning juuksurite grupp, neid ainult eesti grupp, sest tahtjaid oli sellel hetkel 4, kellest kolm on eestlased. Lisaks võetakse meie kooli vastu ka spaateenindajaid ja küünetehnikuid, kelle õpe hakkab natuke hiljem, seega valikuid mida õppida nagu on. 

Esimesed 4 kuud õppisime me kõike teoreetiliselt - klienditeenidnust, kuidas kliendiga suhelda, kuidas hakkama saada pisut omapärase kliendiga jne. Lisaks sellele õppisime teoreetiliselt kätehooldust, jalgadehooldust, majandust, anatoomiat, jumestust, kehahooldust ja aparaadihoolduseid (kindlasti midagi ununes, sest see kõik oli ju niii ammu, haha). Anatoomia oli minu jaoks üks raskemaid aineid, no tõesti jäi selline mulje, et ma olen puhta loll ja ei saa mitte millestki aru, asi võis ka selles olla, et loengud olid ligi 6tundi pikad ja lõpuks lihtsalt ei suutnud enam keskenduda. Saime igas aines teha palju kontrolltöid, näiteks käte- ja jalgadehoolduses pidime oskama ladina keeles erinevaid luid ja lihaseid nimetada, lisaks oli palju iseseisvaid töid. 

Kui me olime juba paar kuud teooriat õppinud, läks asi ka praktiliseks. Meid lasti lõpuks salongipoolele ja saime paarides teha üksteisele maniküüri, pediküüri, erinevaid massaaže, näohooldust ja kõike seda, mida me oskama peame. Mäletan hästi, et kui mul esimest korda hakati keemiliselt kulme ja ripsmeid värvima, oli mu ainuke lause oma paarilisele "Ära mind siis palun klouniks tee!" Õnneks ei tehtudki ja nüüd lasen endal tihti keemiliselt kulme värvida, sest niimoodi on lihtsalt niiii palju kergem. Ärkan hommikul üles ja olen kohe enam-vähem normaalne.... Enam vähem... 

Kusagil jaanuari alguses või keskpaigas siis lõpuks visati meid pea ees vette! Oli aeg salongipraktikaks! Ma mäletan, et ma olin NIIIIIII närvis oma esimesel praktika päeval, et kui mulle tuli üks püsiklient ainult näomassaaži, siis mu käed niimoodi värisesid, et ma võibolla (loodetavasti mitte) tegin massaaži natuke tugevamini. Närv läks järgmise päeva hommikuks/lõunaks juba üle, sest tegelikult on kõik ju läbi tehtud, lihtsalt üksteise peal tundus kuidagi kindlam. Näiteks küünte lakkimine oli mul ka alguses probleemiks, sest mu käsi lihtsalt värises ja mitte isegi närvist, vaid pigem sellest, et ma mõtlen, et ma pean kindlasti hästi korralikult tegema, et klient rahule jääks. 

Me ei saanud enam kauem üksteise peal harjutada sellepärast, et üks grupp oli juba lõpetamas ja muidu oleks salong õpilastest tühjaks jäänud, aga pole midagi, praktika on praktika! 

Nüüdseks oleme me koolis vist juba kõigega kokku puutunud. Teeme ise juba ka nalja, et söögilauas võib ükskõik millest rääkida, sest miski ei aja enam söögiisu ära... 

Ainuke miinus võibolla selle kooli juures on see, et terve suvi ei ole vaba, vaid ainult 1 kuu. Harjumatu, aga eks seda peab ka vaikselt harjutama, sest tööle minnes on sama lugu, kui just õpetaja ei ole. 

Postitus sai pikk ja andsin ainult põgusa ülevaate, seega kui küsimusi tekib, võib julgelt küsida. 

Kuidas teil on peale keskkooli olnud? Kas olete samamoodi raskustes olnud,et mida teha või olete kindlalt teadnud mida, kuidas? 

Kallid-paid,

T